Baski separatistlik rühmitus ETA teatas baski institutsioonidele ja kodanikuühendustele saadetud kirjas «kõigi struktuuride täielikust laialiminekust».
ETA teatas kõigi struktuuride laialisaatmisest
Hispaania valitsus tõotas aga, et ei loobu ETA vägivaldse mineviku kuritegusid uurimast.
ETA tunnistab kolmapäeval Hispaania võrguväljaandes eldiario.es avaldatud kirjas end süüdi suutmatuses baski «poliitilist konflikti» lahendada.
ETA laialimineku otsus «ei lahenda Baskimaa konflikti Hispaania ja Prantsusmaaga», seisab kirjas, mis kannab 16. aprilli kuupäeva..
Põhja-Hispaanias ja Edela-Prantsusmaal iseseisvat baski riiki taotlenud ETA teatas 2011. aastal, et enam ei ürita oma eesmärki saavutada relvastatud ülestõusuga. 2017. aastal lubas rühmitus ära anda ka oma relvaarsenali.
Aprillis ütles Baski piirkondlik ringhääling ETB, et ETA teatab mai esimesel nädalavahetusel lõplikust laialiminekust.
1959. aastal asutatud ETA ehk baski keeles Euskadi ta Askatasuna (Baskimaa ja vabadus) iseseisvusvõitlus nõudis aastate jooksul rohkem kui 850 inimese elu.
Hispaania ametnike hinnagul on laialiminekust teatanud organisatsioonil liikmeid nüüdseks alla 50 ja suurem osa neistki välismaal.
Hispaania siseminister Juan Ignacio Zoido teatas aga laialiminekuavaldusest kuuldes, et ETA kuritegude uurimist ei lõpetata. Politsei jätkab «jahti terroristidele, kus nad ka ei viibiks», kuulutas ta.
«ETA ei saavutanud midagi lubadusega tapmine lõpetada ega saavuta midagi ka teatega sellest, mida nad nimetavad laialiminekuks,» ütles siseminister.
ETA kirjas avaldati lootust konfliktile lahendust leida. «Baskimaal avaneb nüüd uus võimalus konfliktile lõpp teha ja ehitada üles kollektiivne tulevik. Ärgem korrakem vigu, ärgem laskem probleemidel mädanema minna.»