:format(webp)/nginx/o/2018/05/03/7822249t1h351e.jpg)
Lääne-Saksamaa plaanis 1960ndatel toota ja ning kasutada keemiarelvi, selgub USA ja Saksa sõjaväedokumentidest, vahendab Deutsche Welle.
Saksa valitsus plaanis 60ndatel end USA keemiarelvadega varustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastne Saksa Föderaalvabariik lubas pärast kahe maailmasõja õudusi ja Auschwitzi, et midagi taolist enam ei juhtu. Kuid vaid 20 aastat hiljem plaanis Lääne-Saksamaa seda lubadust murda ning asus 1961. aastal NATOga salajasi läbirääkimisi pidama, avastas rühm ajakirjanikke kunagisi salastatud dokumente uurides.
Tollase Saksa sõjaväe peainspektori Friedrich Foertschi sõnul olid keemiarelvad vajalikud, et vastata Nõukogude võimalikule rünnakule. «Taoliste vahenditeta pole võimalik läbi ajada,» ütles Foertsch tollal.
NATO ootas, et Nõukogude pealetung toob endaga kaasa kiire keemiarünnaku Varssavi pakti riikide kaudu.
Seetõttu palus Lääne-Saksamaa kaitseminister Kai-Uwe von Hasse 1963. aastal Ühendriikidelt, et viimased neid keemiarelvadega varustaksid ja Pentagon nõustus palvet täitma.
«Üllatav on, et USA sõjavägi ei pidanud küsimust tundlikuks,» ütles USA sõjaväeajaloolane Reid Kirby. «Nad suhtusid sellesse kui tavalisse relvasüsteemi.»
Ühendriikide välisministeerium aga nii abivalmis polnud. «Tegu oli äärmiselt tõsise küsimusega,» meenutas keemiarelvade ekspert Matthew Meselson, kes tollal USA valitsust nõustas. «Poliitilised tagajärjed oleksid hiiglaslikud olnud,» lisas ta. «Selle kuuma küsimuse võis otsustada vaid president.»
Washington vaagis küsimust üksikasjalikult ja otsustas lõpuks 1966. aastal keemiarelvade tarnet mitte läbi viia. Samas jäeti avatuks uks liitlasvägesid nendega sõjaolukorras varustada.
Dokumentides seisab, et Lääne-Saksamaa tahtis Ühendriikidelt 14 000 tonni keemiarelvi ja sõja puhkemise korral varustust, millega neid Varssavi pakti riikide vägede vastu kasutada.
Tollased rahvusvahelised lepped keelasid Lääne-Saksamaal keemiarelvi toota. Valitsusametnikud õigustasid dokumentides salaplaane sellega, et nad vaid ostaksid, varustaksid ja kasutaksid neid vasturünnakus, kui vastane keemiarelvad esimesena käiku laseks. Nende hinnangul ei rikkunuks nad seeläbi rahvusvahelist õigust.
Kui dokumente uurinud ajakirjanikud Saksa kaitseministeeriumi poole pöördusid, ütlesid nad, et neil pole taoliste plaanide kohta mingit infot, sest sündmused leidsid aset kaua aega tagasi. «Saksamaa pinnal ei eksisteeri täna ühtki Saksamaa ega meie NATO liitlaste keemiarelva,» ütles ministeeriumi esindaja.