/nginx/o/2018/05/05/7825562t1h8af9.jpg)
Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen kavatseb probleemide keskmesse sattunud relvajõud täielikult ümber korraldada, viitas väljaanne Süddeutsche Zeitung nende kätte jõudnud raportile.
Saksamaa relvajõude ootab kannapööre (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muutustega soovib von der Leyen suunata fookuse just Saksamaa kaitsmisele. Dokument pealkirjaga «Ideed Bundeswehri jaoks» soovitas täielikke ümberkorraldusi. Sellega tahetakse kindlustada, et Saksamaa relvajõud annaksid piisava panuse riikliku julgeoleku tagamisse.
/nginx/o/2018/05/05/7825563t1h267e.jpg)
Juba rohkem kui kümme aastat on Bundeswehr keskendunud peamiselt välismissioonidele. Tulevikus on plaanis riiklik julgeolek ning rahvusvaheliste kohustuste täitmine panna samale pulgale. See tähendaks, et kodumaa kaitsmisele hakataks panema senisest oluliselt suuremat rõhku. Plaanide kohaselt investeeritaks miljardeid eurosid sõjaliste struktuuride ülesehitamiseks.
Dokumendis toodi välja erinevad julgeolekuga seotud arengud Euroopas viimaste viie aasta jooksul. Mainitud oli näiteks Ida-Ukrainas toimuv konflikt. Dokumendi kohaselt tähendas ka Krimmi annekteerimine Venemaa poolt, et rohkem kui 70 aastat Euroopas kestnud rahu võib ohus olla.
Muu hulgas rõhutatakse dokumendis küberturvalisuse olulisust, sest potentsiaalne ründaja kasutab sihipäraselt küberruumis hübriidsõjaga seotud meetodeid. Näiteks levitatakse propagandat, esitatakse valeinfot ning korraldatakse küberrünnakuid.
Saksamaal võimul olev suurkoalitsioon on pidanud maha pikki vaidlusi kaitsekulutuste üle. Kantsler Angela Merkeli juhitavad kristlikud demokraadid sooviksid 2021. aastaks kaitsekulutused tõsta 1,5 protsendini SKTst. Praegu kulutatakse riigikaitsele 1,27 protsenti SKTst.
Selliste plaanide kohaselt oleks võimalik kaitsele kulutada 49 miljardit eurot. Ekspertide sõnul oleks kulutuste tõstmine hädavajalik ja selle abil tuleks relvajõudude varustust uuendada ning väljaõpet parandada.
Veebruaris avaldati mitmeid raporteid, millest selgus, et Bundeswehri olukord on katastroofiliselt halb ja sisuliselt ei oleks relvajõud suutelised kriisi korral kodumaad kaitsma.
Tõsise kahtluse alla pandi ka suutlikkus täita juhtrolli NATO Venemaa-vastastes kiirreageerimisjõududes (VJTF). Opositsioon süüdistas tekkinud olukorras just kaitseminister von der Leyenit.
Isegi 1,5 protsendi kulutamine kaitsele jätaks Saksamaa NATO poolt nõutud kahest protsendist SKTst veel kaugele. USA president Donald Trump on nõudnud, et Saksamaa ja mitmed teised riigid hakkaks oma kohustusi NATO ees tõsisemalt võtma.
Siiani on vasaktsentristidest sotsiaaldemokraadid kaitsekulutuste suurendamisele vastu olnud. Otsus tuleb valitsusel langetada hiljemalt 4. juuliks, mil hakatakse arutama pikaajalisi kulusid.
/nginx/o/2018/05/05/7825575t1he91a.jpg)