/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
USA kosmoseagentuuri NASA uus kulgur InSight startis täna Marsile «marsivärinaid» kuulama.
Video: NASA uus kulgur alustas teekonda Marsile (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kulgur startis kanderaketiga Atlas V Californiast Vanderbergi lennuväebaasist kell 04.05 kohaliku aja järgi (Eesti aja järgi 14.05).
«Kolm, kaks, üks, õhkutõus!» luges NASA kommentaator stardini jäänud sekundeid enne, kui mehitamata kosmoselaev alustas kanderaketil oma teekonda ilmaruumi. NASA jaoks on tegemist esimese planeetidevahelise missiooni teelesaatmisega USA läänerannikult.
Missioon on varustatud planeedi kivimites toimuvaid tõukeid mõõtva seismomeetri ja sügavale kivimikihtidesse «sukelduva» sondiga, mille abil tehakse kindlaks Marsi sisemuse soojusrežiim. Isehaamerdav sond peaks puurima end NASA teatel kolme kuni viie meetri sügavusele ja jälgima kuumahoovuseid planeedi pinna all.
Saadavad andmed võimaldavad esimest korda hinnata, kui soe punase planeedi sisemus ikkagi on ning kuidas Marss ja teised Päikesesüsteemi kivised planeedid tekkisid.
993 miljoni dollarise projekti eesmärk on suurendada teadmisi Marsi tekkest ja tingimustest ning uurida võimalusi sinna inimeste saatmiseks. Kui kõik laabub plaanikohaselt, peaks kulgur maanduma Marsil 26. novembril.
NASA juhtivteadlase Jim Greeni sõnul eksperdid juba teavad, et Marsil esineb maavärinaid ja laviine ning planeeti tabavad meteoriidid. «Aga kui maavärinaaldis Mars on? See on põhimõttelise tähtsusega informatsioon, mida meie Marsi uurivate inimestena peame teadma.»
Tähtsaim kulguri pardal olev aparaat on Prantsuse kosmoseagentuuri ehitatud seismomeeter, mille kulguri sisemusest väljuv robotkäsi peaks pärast Marsi pinnal maandumist planeedi pinnale asetama.
Greeni sõnul on arusaam Marsi temperatuurist ja selle mõistmine, kui palju tuleks seal inimese elupaika jäistes oludes kütta, otsustava tähtsusega NASA jõupingutuste jaoks saata 2030. aastal planeedile inimesed.
Suvel võib Marsi päevane temperatuur ulatuda 20 kraadini, kuid öösel võib see langeda -73 kraadini. «See on tähtis osa teadmistest, kuidas see planeet toimib. Marsil elavate ja töötavate inimestena peame olema võimelised seda üle elama.»
Täpsemalt saab missioonist lugeda SIIT.