/nginx/o/2018/05/07/7829869t1h98da.jpg)
Vladimir Putin vannutati Kremli Suures palees neljandaks ametiajaks Venemaa presidendiks.
Video: Putin vannutati neljandaks ametiajaks presidendiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
65-aastane Putin alustas pärast vande andmist Venemaa põhiseadusel 2024. aastani kestvat ametiaega.
«Pean oma kohuseks ja elueesmärgiks teha Venemaa, selle oleviku ja tuleviku heaks kõik, mis võimalik,» ütles Putin, käsi Venemaa põhiseadusel.
Tseremoonial osalevad lisaks täitev-, kohtu- ja seadusandliku võimu esindajatele, usujuhtidele, ühiskondlike organisatsioonide esindajatele ja diplomaatidele esmakordselt ka Putini valimiskampaania osalised - kokku ligi 5000 inimest.
Putini ametissevannutamise talituses ei ole põhimõttelisi muutusi ja järgib 2000., 2004. ja 2008. aasta stsenaariumi.
Talitus leiab aset Suure palee kolmes saalis - Georgi, Aleksandri ja Andrease saalis (need on nimetatud kolme ordeni järgi).
Esimest korda jõuab üritus ka Kremli Katedraaliväljakule - osa kutsutuid seirab Putini ametisseasumist seal.
Putin oli aastatel 2000-2008 kaks ametiaega Venemaa president. Aastatel 2008-2012 tegutses ta president Dmitri Medvedevi ametiajal peaministrina. Medvedevi ajal muudeti Venemaal riigipea ametiaja kuuele aastale pikendamiseks põhiseadust. Kolmandat ametiaega alustas Putin 2012. aasta 7. mail.
Laupäeval peeti Putini-vastastel meeleavaldustel üle kogu Venemaa kinni rohkem kui 1500 inimest, teiste seas opositsioonijuht Aleksei Navalnõi.
Ametlike tulemuste järgi valiti Putin 18. märtsi presidendivalimistel ametisse tagasi 76,69 protsendi hääletamas käinute häältega. Teda toetas 56 430 712 Vene kodanikku — üle poole elanikkonnast.
Valimistel puudus tõeline konkurents ning nende tulemus oli ette teada. Ainsa opositsioonilisi seisukohti väljendanud kandidaadina osales valimistel teletäht ja Peterburi kunagise linnapea Anatoli Sobtšaki tütar Ksenja Sobtšak, kes kogus 1,6 protsenti häältest.