:format(webp)/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/07/7830641t1hd1e6.jpg)
Gruusia kaitseväe juhataja kindralmajor Vladimer Tšatšibaia üritab ulatuslike reformide ja jõupingutustega lähemale tuua päeva, mil Gruusiast saaks viimaks NATO liige.
Tellijale
Gruusia kaitseväe juhataja intervjuus Postimehele: me polnud sõjaks valmis (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gruusia kulutab riigikaitsele 2,2 protsenti SKTst ja on aastate jooksul suurte jõududega välismissioonidel NATO sõduritega õlg-õla kõrval võidelnud, lootuses ka ise alliansiga liituda. Võiks järeldada, et NATOga liitumine on ainult aja küsimus, kuid sellest hoolimata on eesmärk jäänud tänase päevani püüdmatuks.
Gruusia osales selle sajandi esimeses nn Euroopa sõjas. Möödunud on kümme aastat, mida peate selle konflikti suurimateks õppetundideks?
2008. aasta sõda oli Euroopa riikidele esimene äratuskell. Pärast külma sõda hinnati julgeolekuolukord ja ka ohud Euroopa riikide poolt ümber.
Sõda näitas, et oht pole vähenenud ja see pani paljud Euroopa riigid oma kaitsestruktuuri muutma. See viis nad tagasi nn vanade riigikaitsemeetodite, näiteks ajateenistuse taastamise ja reservkomponendi lisamise juurde. Paljud riigid olid sellest loobunud.