Pašinjan valiti Armeenia peaministriks (3)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Armeenia vastne peaminister Nikol Pašinjan.
Armeenia vastne peaminister Nikol Pašinjan. Foto: Sergei Gapon / AFP / Scanpix

Opositsioonijuht Nikol Pašinjan valiti tänasel parlamendihääletusel Armeenia peaministriks.

Opositsioonijuht Pašinjan valiti tänasel parlamendihääletusel häältega 59:42 Armeenia peaministriks.

«Ma olen tänulik. Hakkan teenima Armeeniat ja armeenia rahvast,» lausus uus valitsusjuht pärast hääletust.

Ajakirjanikele ütles ta, et Armeenia valitsust ootavad ees suured ümberkorraldused, ja et ta külastab homme Mägi-Karabahhi, nagu oli varem lubanud.

Valitsev Vabariiklik Partei teatas pärast hääletust, et läheb opositsiooni. «Me oleme nüüd opositsioonis ja kavatseme teha tööd ideoloogia ja programmiga,» ütles parlamendi vabariiklasest asespiiker Eduard Šarmanazov.

Vabariiklasest peaministri kohusetäitja Karen Karapetjan teatas hääletuse järel tagasiastumisest. «Õnnitlen uut peaministrit ja soovin kõigile järgnevatele peaministritele õnne, tõhusat tööd ilma kriisideta ja rahva toetust,» sõnas ta.

Tagasiastumisest teatas ka esimene asekaitseminister Artak Zakarjan. «Usun, et Armeenia kaitseministeeriumi uue juhtkonna peab moodustama peaministri meeskond,» kirjutas ta Twitteris.

Nikol Pašinjan Jerevanis laval toetajate ette astumas.
Nikol Pašinjan Jerevanis laval toetajate ette astumas. Foto: GLEB GARANICH / REUTERS

Opositsioonipartei Elk fraktsioonijuht Pašinjan lubas enne hääletust peetud kõnes, et tema esimene samm valitsusjuhina on vaidlusaluse Mägi-Karabahhi külastamine, ja kuulutas, et revolutsioon viib Karabahhi enesemääramisõiguse de jure tunnustamiseni.

«Minu esimene valimisjärgne ülesanne on tagada riigis normaalne elu,» lausus protestiliider. «Armeenia vabaneb korruptsioonist.»

Lisaks lubas ta, et riik sulgeb tagakiusamise peatüki, mingit veritasu ei tule, Jerevan jääb Euraasia Majandusliidu liikmeks ning säilitab sõjalise koostöö Venemaaga.

Tegemist oli Pašinjani teise katsega saada valitsusjuhiks, valitsev Vabariiklik Partei blokeeris 1. mail napilt tema esimese katse, kutsudes Jerevanis ja teistes linnades esile üldstreigi.

Pašinjan kutsus proteste lõpetama pärast seda, kui vabariiklased, kellel on 105-kohalises parlamendis 58 kohta, garanteerisid, et toetavad teisel katsel tema kandidatuuri. 42-aastane Pašinjan on kindlustanud endale ka kahe ülejäänud suurema partei - Jõukas Armeenia ja Armeenia Revolutsiooniline Liit - toetuse.

Pašinjan on varem lubanud korraldada peaministriks saades kahe kuu jooksul ennetähtaegsed parlamendivalimised.

Pašinjani valimine peaministriks ei pruugi poliitilist kriisi lõpetada, kuna võimupartei säilitab parlamendis enamuse ja tõenäoliselt blokeerib tema algatused.

Kümned tuhanded armeenlased on kogunenud tänavatele Pašinjani võitu tähistama.

Juubeldavad Pašinjani toetajad Jerevani Vabariigi väljakul.
Juubeldavad Pašinjani toetajad Jerevani Vabariigi väljakul. Foto: SERGEI GAPON / AFP

Opositsioonijuht lubas enne tulemuste selgumist, et Armeenias mingit veritasu ja tagakiusamist poliitilistele vastastele ei tule.

Ta kutsus välis-armeenlasi kodumaale investeerima ja kodumaalt lahkunuid naasma.

Mägi-Karabahh on enamasti armeenlastega asustatud endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, mille staatuse üle puhkes 1980. aastate lõpus relvastatud konflikt aserite ja armeenlaste vahel. Lahingutes hukkus hinnanguliselt 30 000 inimest ja ala läks Armeenia ja kohalike separatistide kontrolli alla.

Aserbaidžaan ja Karabahhi separatistid pole pärast 1994. aasta relvarahulepet kunagi rahulepet sõlminud ning piiriülesed tulevahetused on sagedased.

2016. aasta aprillis leidis aset viimase 20 aasta tõsiseim vägivallapuhang, mis nõudis üle saja inimelu. Selle käigus kasutati raskerelvastust ning tulemusena suutsid Aserbaidžaani väed hõivata mõned Armeenia ja selle toetatud separatistide käes olevad alad.

Olukorra lahendamist on siiani üritanud edutult vahendada OSCE Minski rühm, kuhu kuuluvad Aserbaidžaan, Armeenia, Valgevene, Saksamaa, Itaalia, Rootsi, Soome ja Türgi ning kaaseesistujateks on Venemaa, USA ja Prantsusmaa.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles