/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/05/08/7832634t1h26bc.jpg)
Rootsi politsei andis teisipäeval mošeele loa iga nädal moslemeid palvele kutsuda, põhjustades septembris aset leidvate valimiste eel suuri lõhesid nii avalikkuses kui poliitikute seas.
Rootsi mošee sai õiguse palvele kutsuda (23)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta aega kehtiv politsei luba on tekitanud mõningates poliitikutes muret, et luba teravdab kultuurilisi pingeid, samas kui teised on jäänud selles küsimuses neutraalseks.
«Kutse palvele (adhan) ei tugevda lõimumist (riigi lõunaosas Växjö linnas), vaid pigem lahutab veelgi enam,» ütles konservatiivist linnanõunik Anna Tenje.
Kuid Rootsi sotsiaaldemokraadist peaministri Stefan Löfveni hinnangul käib segregatsiooni lõpetamine käsikäes tööpuuduse vähendamisega ja kõrgete standarditega koolidele ja linnaosadele.
«Kogu Rootsi ühiskond on üles ehitatud erinevatele religioonidele,» lausus ta uudisteagentuurile TT.
Uuringufirma SIFO märtsis läbi viidud küsitluse kohaselt soovib 60 protsenti rootslastest keelata palvekutsed Rootsi mošeedest.
Politsei avalduse kohaselt anti Växjö mošeele luba kutsuda palvele igal reedel kolme minuti ja 45 sekundi vältel.
Växjö mošee on Rootsis kolmas, mis seesuguse loa sai. Ülejäänud kaks asuvad Stockholmi eeslinnas ja riigi kaguosas.
Täpne moslemite arv Rootsis on teadmata, kuid hinnanguliselt on neid 400 000.
Rootsi valimiskampaania põhiteemadeks tõotavad kujuneda tervishoid, haridus ja sisseränne. Tõusuteel on paremäärmuslike Rootsi Demokraatide toetus -- viimaste küsitluste kohaselt küünib see 20 protsendini.
Rootsis on 2012. aastast saadik registreeritud 400 000 asüülitaotlust ehk üks iga 25 elaniku kohta, mis on kõrgeim näitaja Euroopas.