Kuigi Iraan on suuresti vabanenud tuumarelva loomiseks vajalikest komponentidest, hindavad mõned eksperdid, et Teheran suudaks tuumaleppe täieliku hülgamise korral ehitada tuumarelva juba aasta jooksul.
Kui kiiresti suudaks Iraan tuumarelva ehitada? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2015. aastal asendati Iraanile kehtestatud sanktsioonid tuumaleppega, millega Iraan nõustus tuumarelva arendamisest loobuma ning vabanes ka suures osas tuumarelva loomiseks vajalikest komponentidest.
Eile teatas aga Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, et loobub Iraani tuumaleppest, väites, et Iraan ei pea leppest kinni ning rahvusvaheline üldsus peaks keskenduma ka Iraani ballistiliste rakettide arendamise piiramisele.
Vastuseks Trumpi otsusele teatas Iraani president Hassan Rouhani, et Teheran võib taastada piiranguteta uraani rikastamise, kuid ootab selle otsustamisega, et pidada läbirääkimisi teiste tuumaleppe riikidega.
Ekspertide sõnul suudaks Teheran tuumaprogrammi taaskäivitamise korral toota tuumarelva juba 12 kuu jooksul. Seni ei ole Iraan vastavast kavatsusest teatanud.
«Parimate hinnangute kohaselt suudaks (Iraan) jõuda tänasest punktist tuumarelva valmiduses kõrgelt rikastatud uraanini kaheteistkümne kuu jooksul. Täisvõimsusel töötades võtaks esimese pommini vajaliku materjalini jõudmiseks täpselt ühe aasta,» lausus Atlandi Nõukogu relvastuse piiramise ja tuumarelvade kaotamise ekspert Matthew Kroenig.
Tuumarelvade tootmiseks on vaja kahte komponenti: plutooniumi ja rikastatud uraani. Tuumaleppe kohaselt loobus Iraan 98 protsendist oma rikastatud uraani varudest ja lubas rikastada uraani 15 aasta jooksul ainult tasemel, mis ei sobi tuumarelvades kasutamiseks.
Tuumaenergia tootmiseks piisab ka vaid kolme protsendini rikastatud uraanist, tuumarelva tarbeks on vaja aga 90 protsendini rikastatud uraani.
Enne tuumaleppe sõlmimist oli Iraanil 20 000 tsentrifuugi, millega kahes tootmiskeskuses uraani rikastati. Leppe kohaselt on Iraanil lubatud rikastada uraani nelja protsendini ainult ühe tuumarajatises. Tuhanded tsentrifuugid seisavad hetkel kasutamata, kuid Kroenigi sõnul ei oleks kuigi keeruline neid uuesti tööle panna.
«See oleks nende jaoks üsna lihtne, sest mõlemad nende jaamadest on töökorras ja ühes tegeletakse ka uraani rikastamisega,» märkis Kroenig. «Nad ei hävitanud 13 000 tsentrifuugi, mida nad hetkel ei kasuta ning Iraanil lubati jätkata keerukamate tsentrifuugide uurimist ja arendamist. Seega ei võta tsentrifuugide tööle panemine kuigi kaua aega.»
Mitmed siseallikad on teatanud, et USA taganemine tuumaleppest võib anda Iraanile tõuke uute tsentrifuugide katsetamiseks, millele viitavad ka Rouhani sõnad.
Kuid tuumaleppega keelati Iraanil ka 15 aasta jooksul plutooniumi reaktorite kasutamine ning riik nõustus oma reaktori ümber ehitama. Seega on mõne eksperdi sõnul kaheldav, kas Iraan suudaks juba aasta jooksul tuumarelva toota.
«Nad võivad panna paika infrastruktuuri, mis käib üsna kähku. Aga see ei anna neile veel tuumarelva,» märkis Rahvusvaheliste Strateegiliste Uuringute Keskuse julgeolekuekspert Anthony Cordesman.
«Iraan oli leppe allkirjastamisel valmis paljust loobuma. Pole võimalik kiiresti mägedes asuvaid programme taaskäivitada ega modifitseeritud reaktorit tagasi muuta. See vajab aega ja ümberkorraldusi,» lisas ekspert.
Samuti nõustus Iraan ümber ehitama Araki linna lähedal asuva plutooniumi tootmiseks kasutatud raske vee keskuse.
Lisaks külastavad riiki regulaarselt Aatomienergia Agentuuri rahvusvahelised vaatlejad, kes ei ole seni leidnud mingit märki Iraani tegevusest tuumarelva arendamisel.
Seega jääb lahtiseks, kas Iraan oleks võimeline saavutama lähemate aastate jooksul tuumarelva tootmiseks vajalikku materjali, isegi kui presidendi ähvardus piiranguteta uraani rikastada peaks paika pidama.