Liibüa tegi läbi rahuindeksi ajaloo suurima languse

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahingutegevus Ras Lanufis Liibüas.
Lahingutegevus Ras Lanufis Liibüas. Foto: SCANPIX

Liibüa tegi globaalse rahuindeksi tabelis läbi selle ajaloo suurima languse, kukkudes 83 koha võrra.

Selleaastases rahuindeksi tabelis on Liibüa 153 riigi seas 143. kohal, selgus GPI raportist.

Maailma muudab 2011. aastal vähem rahulikuks terrorirünnakute ja vägivaldseks muutuvate meeleavalduste oht.

Indeks näitab maailma rahulikkuse osas kolmandat aastat langustrendi. Selle langustrendi hinnaks maailmamajandusele oli 2010. aastal 8,12 triljonit USA dollarit.

2011. aasta indeksis on suuri muutusi tinginud nn Araabia kevade nime saanud rahvaülestõusud ja -rahutused Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikides.

Liibüa kukkus rahuindeks tabelis 83 kohta 143. positsioonile, Bahrein kukkus 51 kohta ja sai 123. positsiooni, Egiptus kukkus 24 kohta ja lõpetas tabelis 73. kohal.

Majanduslikust ebakindlusest tingitud rahutused vähendasid rahu ja kukutasid tabelis finantskriisiga vaevlevaid selliseid Euroopa riike nagu Kreeka (65. koht), Itaalia (45. koht), Hispaania (28. koht), Portugal (17. koht) ja Iirimaa (11. koht).

Viiendat aastat Institute for Economic and Peace’i (Majanduse ja Rahu Instituut) koostatud tabel näitab riikides valitsevat rahu. Instituut jälgib ja mõõdab 23 indikaatorit, mille seas on näiteks koduste ja välismaiste konfliktide hulk, turvalisus, sotsiaalne kindlus ning militariseeritus.

Instituudi tegevjuhi Steve Killelea sõnul on indeksi langustrend sel aastal tugevalt seotud konfliktiga riikide kodanike ja valitsuste vahel. «Samuti on hoolimata juba kümnendipikkusest sõjast terrorismiga tõusnud viimase aasta jooksul ka terrorioht.»

Samas paranes maailmarahu olukord viimase aasta jooksul selliste indikaatorite järgi nagu sõjalised kulutused ning naaberriikide vahelised suhted.

«Üha enam mõistetakse, et on olemas reaalne «rahudividend»,» lisas Killelea, viidates majanduslikule kasule, mida toob riikidele rahumeelsem elulaad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles