/nginx/o/2018/05/16/7846844t1hcd51.jpg)
Guatemala avas täna USA eeskujul Jeruusalemmas oma saatkonna Iisraelis.
Guatemala avas USA eeskujul Jeruusalemmas saatkonna
16. mai 2018, 13:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avamistseremoonial Kesk-Ameerika riigi uues saatkonnas, mis asub vaidlusaluse staatusega Jeruusalemma kesklinnas, osalesid lisaks Iisraeli ja Guatemala ametnikele ka juudiriigi peaminister Benjamin Netanyahu ja Guatemala president Jimmy Morales.
Esmaspäeval Jeruusalemmas oma Iisraeli saatkonna avanud USA ja Guatemala sammud lähevad vastuollu aastakümneid kestnud rahvusvahelise konsensusega, et Jeruusalemma staatus otsustakse Iisraeli ja palestiinlaste läbirääkimistel.
Lisaks Ühendriikidele ja Guatemalale on oma Iisraeli saatkonna Jeruusalemma kolimisest teatanud Paraguay.
Netanyahu kiitis tseremoonial Guatemala otsust ning märkis, et Kesk-Ameerika riik oli 70 aastat tagasi üks esimesi, kes vastloodud Iisraeli riiki tunnustas.
«Ootan võimalust arutada teiega praktilisi viise meie sõpruse ja liidu edendamiseks,» lausus Netanyahu, lubades külastada Guatemalat järgmise Ladina-Ameerika ringreisi raames. «Täna tahan lihtsalt öelda, kui õnnelikud me oleme teie võõrustamise üle.»
Morales nimetas saatkonna avamist Jeruusalemmas tähtsaks sündmuseks tulevastele põlvedele, kes mäletavad, et sõbralikud riigid astusid julgeid samme Iisraeli toetuseks.
Iisrael vallutas Ida-Jeruusalemma 1967. aasta Kuuepäevases sõjas Jordaanialt ning annekteeris selle 1980. aastal sammuna, mida rahvusvaheline kogukond ei tunnusta. Palestiinlased näevad Ida-Jeruusalemma oma tulevase riigi pealinnana.
Esmaspäeval sai Gaza sektori ja Iisraeli piiritara juures USA saatkonna avamise vastu protestides juudiriigi vägede tules surma 60 palestiinlast. Äärmusrühmituse Hamas kontrolli all oleva Gaza tervishoiuvõimude sõnul hukkus neist enamik Iisraeli snaiprite kuulide läbi.
Iisraeli sõjavägi on öelnud, et vähemalt 24 hukkunut kuulusid ilmselt Hamasi ja teise äärmusrühmituse Islamidžihaad ridadesse ning juudiriigi sõdurite vastu kasutati lõhkekehi, süütepomme ja nende pihta avati tuli.
Rahvusvaheline kogukond on veresauna hukka mõistnud. Paljud riigid ja ÜRO on kutsunud viima veresauna suhtes läbi sõltumatut juurdlust.