Vene teadlane toimetas Saksa luurele 1990ndatel saladuskatte all Novitšokki

BND logo.

FOTO: FABRIZIO BENSCH/AFP/Scanpix

Saksamaa uurivate ajakirjanike poolt koostatud raportist selgus, et Saksamaa luureteenistusel õnnestus pärast külma sõja lõppu saada Venemaalt proov närvimürgist Novitšok. Proovi analüüsimisel saadud andmed on osutunud kasulikuks isegi tänapäeval.

Saksa välisluureagentuuril (BND) ja sõjaväel õnnestus Venemaalt saada tapva närvimürgi proov 1990. aastate alguses, teatati Saksa uurivate ajakirjanike poolt kokku pandud raportis. Selle kohaselt pärinevad lääneriikide andmed Novitšoki kohta peamiselt just 1990ndate aastate salajasest missioonist, mille käigus proov omandati.

Saksa ajalehtede Süddeutsche Zeitung, Die Zeit ning piirkondlike ringhäälingute NDR ja WDR koostöös sündinud raporti kohaselt oli BND-l 1990. aastate alguses salajase informaatorina palgatud üks Vene teadlane.

Teadlane pakkus informatsiooni uute Vene keemiarelvaklassi kohta, aga palus vastutasuks endale ja oma perele asüüli Saksamaal. Saksa poliitikud ja ametnikud olid teadlase poolt tehtud pakkumise osas erimeelsustel, sest kardeti, et sellega jäetaks mulje justkui sooviks Saksamaa keemiarelvi arendada.

Helmut Kohl.

FOTO: akg-images/Scanpix

Toonane kantlser Helmut Kohl ja kaitseminister lubasid lõpuks siiski proovi Rootsis asuvasse laborisse saata, et seda analüüsida. Laboris tutvuti prooviga ning Saksamaale edastati selle keemiline koostis, aga mitte originaalne proov.

Kohl andis BND-le korralduse jagada saadud andmeid Saksamaa lähimate liitlastega, kelle hulgas olid USA ja Ühendkuningriik. Lääneriigid hoidsid mürgi andmeid salajas, et mitte komplitseerida suhteid tollase Venemaa presidendi Boriss Jeltsiniga.

On teada, et mõned riigid kasutasid Novitšoki kohta saadud andmeid selleks, et toota ka endale väikeses koguses närvimürki, väites, et tegu on vastumeetmega. Taheti teada, kas kaitsevahendid aitavad mürgi vastu ja leida vastumürk.

BND ja Saksa valitsus väitsid, et luureandmetega seotut arutatakse vaid asjaga seotud komisjoniga Saksamaa Liidupäevas ning kommentaari andmisest keelduti. Rootsi valitsus ütles ajakirjanikele, et nad polnud Rootsi osalusest teadlikud ja vajavad aega juhtumi analüüsimiseks.

Sergei Skripal.

FOTO: TASS/SCANPIX

Raportist selgub, et lääneriikide luureteenistuste andmed Novitšoki kohta saadi peamiselt just salajase BND missiooni kaudu. Selle abil suudeti teha esmaseid järeldusi ka pärast eksspioon Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamist märtsis Salisburys.

Nüüdseks on ka Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) kinnitanud, et Skripalide mürgitamiseks kasutati just Novitšokki.

Tšehhi teatas aprilli alguses, et oli varasemalt tootnud väikeses koguses Novitšokki. Samas selgus, et Skripalide mürgitamiseks kasutati Novitšokki, mis oli Tšehhis toodetust erinev. 

Briti valitsuse teatel viitavad kõik märgid Moskva seotusele mürgitamisega ning Vene valitsus on keeldunud selgitamast, kuidas sai võimalikuks Nõukogude Liidus sõjalisel otstarbel välja töötatud närvimürgi Novitšok kasutamine Suurbritannias. Londoni sõnul oli Venemaal rünnaku sooritamiseks võime, motiiv ja tahe.

OPCW peadirektor Ahmet Üzümcü ütles mai algul, et Skripalide mürgitamiseks võidi kasutada 50-100 g Novitšokki vedelal kujul.

Lääneriigid reageerisid mürgitamisjuhtumile solidaarsusžestiga Suurbritanniale, saates kollektiivselt välja üle 150 diplomaatilise kattevarju all tegutsenud Vene luuraja. Venemaa vastas nn peegelmeetmetega Vene diplomaate välja saatnud riikidele.

Tagasi üles