Õnnetu Venezuela jäi Maduro haardesse

Nicolas Maduro.

FOTO: JUAN BARRETO / AFP/Scanpix

Kuigi Venezuela rahvas süüdistab riigi ajaloo suurimas majanduskriisis president Nicolás Madurot, võitis sotsialistist riigipea üleeilsed valimised ja jätkab ka uuel ametiajal, mis hoiab teda võimul kuni 2025. aastani.

Opositsioon kutsus rahvast üles valimisi boikoteerima. Nende üleskutsete tulemusena ilmus riiklikel andmetel valimiskastide juurde vaid 46 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, kellest 67,7 protsenti hääletas Maduro poolt. Vastaskandidaat Henri Falcóni toetas 21,2 protsenti valijatest, kolmandaks jäänud Javier Bertucci toetus piirdus 10,8 protsendiga.

Opositsiooni hinnangul valetas Maduro kontrolli all olev valimiskomisjon osalejate arvu kohta ja tegelikult andis oma hääle vaid umbes 25 protsenti rahvast, tagasihoidlikuks jäi ka Reutersi hinnang: nende allika kohaselt oli valimisaktiivsus 32,3 protsenti.

Vaatlejate sõnul osales kõigest 17 protsenti valijaist. Võrdluseks, Madurole võimu toonud 2013. aasta valimistest võttis ametlikel andmetel osa 80 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Endisest sõjaväelasest vastaskandidaat Falcón keeldus tulemusi tunnistamast, tuues esile reeglite rikkumisi. Valimiskomisjon keeldus Falcóni väiteid kommenteerimast. Arvamusküsitluste kohaselt oli Falcóni ja Maduro toetus valimistele eelnenud nädalatel sarnane. 

Nii nagu Falcón keeldus Maduro võitu tunnistamast ka USA, kelle välisministri Mike Pompeo sõnul oli valimiste näol tegu pettusega, mis midagi ei muuda.

Näiteks püstitas Maduro Sotsialistlik Partei valimisjaoskondade juurde ligi 13 000 telki, kus inimestel paluti pärast hääletamist toiduabi ja toetuste saamiseks vajalikud nn isamaa kaardid esitada, et võita Maduro lubatud auhind. Vastaste sõnul on selline käitumine väga sarnane häälte ostmisega.

Nn isamaa kaardi registreerimine.

FOTO: Fernando Llano / AP/Scanpix

Opositsioon hoiatas juba varem, et tegu pole ausate ega vabade valimistega. Nende hinnangul toodi hääletus selle aasta detsembrist maisse, et kasutada ära segadust opositsiooni leeris, kus mitmel suurima võiduvõimalusega kandidaadil keelati valimistel osalemine, mõned neist vangistati ja osa põgenes riigist.

Paraku tähendab Maduro uus ametiaeg, et venezuela rahva mured jätkuvad, näljahäda, hüperinflatsiooni ja esmatarbekaupade puuduse lõppu pole lähiajal oodata. Jätkub ka massiline väljaränne. Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel elas 2015. aastal välismaal 700 000 Venezuela kodanikku, eelmiseks aastaks oli see arv tõusnud 1,6 miljoni inimeseni. 

Teised riigid hoiatasid Madurot ebaausate valimiste korraldamise eest. USA võib kehtestada sanktsioonid Venezuela naftasektorile, vastumeetmeid võib oodata nii Euroopa Liidult kui ka Ladina-Ameerika riikidelt.

Lima gruppi kuuluvad 14 riiki, teiste seas Argentina, Brasiilia ja Kanada, teatasid pärast valimisi, et kutsuvad protestiks Venezuelast tagasi oma suursaadikud.

Head ei arvanud riigi tuleviku kohta ka analüütik Luis Vicente Leon, kes ütles AFP-le: «Stsenaarium on selge: poliitilised pinged ja radikaliseerumine, repressioonid, laialdane rahvusvaheline reaktsioon, sanktsioonide karmistamine ja haripunkti jõudev majanduskriis.»

Riigi kriisi tõuganud Maduro süüdistab praeguses olukorras oma konservatiividest vastaseid ja teisi riike, eesotsas USAga. Võidukõnes lubas Maduro küll täielikku pühendumust majanduse taastamisele ja tunnistas, et muutused on vajalikud, andmata plaanide kohta edasist teavet. Upakil riik vajab hädasti abi välismaalt ning selles küsimuses suunab Maduro pilgu Venemaa ja Hiina poole.

Tagasi üles