/nginx/o/2018/05/24/7860764t1hb86b.jpg)
USA sõjaväel hakkavad pommid otsa saama, kuid president Donald Trumpi pinevad suhted Hiinaga raskendavad nende valmistamiseks vajalike materjalide hankimist, kirjutas ajakiri Newsweek Pentagoni aastaraportile tuginedes.
USA ajakiri: Ühendriikide sõjaväel hakkavad pommid otsa saama (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendriikide laskemoonasektor on hädas, sest osa tarnijaid on halbade hanketingimuste tõttu lahkunud, seisab iga-aastases tööstusvõimekuse raportis. Tulemuseks on puudus laskemoonast, mida sõjavägi kasutab näiteks Afganistanis.
Üha suurem osa laskemoonast valmistatakse välismaal, mis seab USA sõjaväe sõltuvusse Hiina relvatööstusest. Pentagon väljendab tänavu juba teist aastat muret Hiina domineerimise üle laskemoonatööstuses.
Trumpi administratsiooni pingestunud suhted Hiinaga võivad laskemoona komponentide puudujäägi probleemi veelgi teravdada.
Trump väidab, et tal on Hiina presidendi Xi Jinpingiga positiivsed suhted, aga ta on nimetanud Hiinat Ühendriikide konkurendiks ning see konkurents on eriti märgatav administratsiooni kaubanduspoliitikas.
Märtsis teatas Trump, et kehtestab Hiinale miljarditesse dollaritesse ulatuvad imporditariifid, et kahandada USA kaubandusdefitsiiti Hiinaga. Eelmisel aastal oli defitsiit 337 miljardit dollarit ja Trump tahaks seda poole võrra kärpida. Suurimad tariifid ähvardavad Hiina terase- ja alumiiniumitööstust.
Uus poliitika vihastas Pekingit, kes lubas vastata omapoolsete tariifidega.
Sel nädalal teatas USA rahandusminister, et administratsioon peatab esialgu osa uute tariifide jõustumise, et Hiinaga läbirääkimisi pidada. Hiina on vihjanud soovile osta rohkem Ühendriikide põllumajandus- ja energiatooteid, kui see aitab tariifid madalamana hoida.
Viimane kõneluste voor ei toonud konkreetseid tulemusi ja Hiina ei ole kiirustanud hajutama USA muret valdkondades nagu intellektuaalse omandi vargus ja valitsuse subsiidiumid tähtsatele tööstusharudele, mis Washingtoni väitel annavad Hiina tööstusele ebaausa eelise.
Sellal kui läbirääkimised käivad, laiendab Peking oma mõju ülemaailmses relvatööstuses. Hiina osa maailma relvaekspordist on Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Insitituudi (SIPRI) andmetel praegu 5,7 protsenti ning viimastel aastatel on see rohkem kuui kolmandiku võrra kasvanud.