Kanada ja Taani teatasid, et lõid töörühma, mille ülesandeks on lahendada ammune territoriaalvaidlus tillukese Arktikas asuva saare üle, mille küsimus tekitas 1980. aastatel riikide vahel diplomaatilise tüli.
Taani ja Kanada püüavad lahendada ammust vaidlust pisisaare üle Arktikas
Piiritüli asustamata 1,3-ruutkilomeetrise Tartupaluki ehk Hansu saare üle puhkes 1973. aastal, kui märgiti maha piir Kandale kuuluva Ellesmere'i saare ja Taanile kuuluva Gröönimaa vahel.
Sel nädalal kohtusid osapooled Ilulissatis Gröönimaal, et küsimust arutada.
«Töörühm uurib võimalusi ja annab soovitusi, kuidas lahendada piiriküsimusi kahe riigi vahel,» ütlesid Taani ja Kanada ühisavalduses.
Esmapilgul tundub tüli jäise kivimüraka üle absurdne, kuid nüüdseks on küsimuse lahendamine muutunud hädavajalikuks Arktika majandusarengu ja looduskaitse korraldamiseks.
Kanadalased ja taanlased on korduvalt saart külastanud, et kuulutada seda enda omaks.
1984. aastal Hansu saarel käinud Kanada väed jätsid sinna maha riigi lipu ja pudeli Kanada viskit.
Et mitte alla jääda, külastas Taani Gröönimaa asjade minister peagi pärast seda kivist saart, asendades kanadalaste sinna jäetud esemed Taani lipu ja napsupudeliga ning jättis maha ka sildi: «Tere tulemast Taani saarele.»
Nägelemine päädis diplomaatiliste protestidega ning hiljem aktiivse internetikampaaniaga. Kanadalased kustusid ühel hetkel rahvast üles boikoteerima saiakesi, mille nimes sisaldub sõna Taani.
2012. aastal saavutasid riigid lõpuks esialgse kokkuleppe selle osas, kuhu tõmmata Lincolni meres merepiir, kuid Hansu saare ja kattuvate majandustsoonide küsimus jäi siiski lahendamata.
Kliimasoojenemise tõttu on oodata laevaliikluse tihenemist Ellesmere'i saare ja Gröönimaa vahel, sest piirkond pakub võimalusi kaevandamiseks, kalapüügiks ning gaasi ja nafta puurimiseks.
Taani pelgab, et saarest ilma jäämine võiks rikkuda nende suhteid Gröönimaaga, samas kui Kanada kardab, et kaotus nõrgestaks nende positsiooni sarnases vaidluses USAga Beauforti mere üle.