/nginx/o/2018/05/27/7866900t1h4945.jpg)
Mirjana Novokmet sünnitas 1978. aastal Serbia haiglas lapse, keda ta tänini näinud pole, vahendab RFE/RL.
Serbia vanemad tahavad vastuseid kadunud imikute kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Novokmet on üks tuhandest Serbia vanemast, kelle sõnul kuulutati nende vastsündinud haiglates surnuks. Surnukehasid neile aga ei näidatud ja dokumendid imikute surmade kohta puudusid või olid ebaselged. Täpseid andmeid Serbias kadunud imikute arvu kohta samuti pole, kuid 1970. alates on saabunud tuhandeid taolisi teateid.
Juhtumid on algatanud spekulatsioonid, et imikud rööviti kuritegelike jõukude poolt, kes juhivad illegaalseid adopteerimisagentuure ning lapsed on siiani elus.
Spekulatsioonidele annab tuld suur hulk sarnastel asjaoludel aset leidnud juhtumeid, näiteks meditsiinitöötajate keeldumine lubada vanemaid väidetavalt surnud imikute kehade juurde ning protokolli eiramine.
Serbia ametivõimud väidavad, et ei saa kahtlusi uurida, sest need kuriteod on aegunud.
Sellest hoolimata mõistis Euroopa Inimõiguste Kohus (ECHR) Serbia inimõiguste rikkumises süüdi ja käskis seadusandjatel kadunud imikute saatus välja selgitada. Ametivõimud Belgradis aga vaidlevad siiani seaduseelnõu üle, mille alusel asjaolusid selgitama asutakse.
«Olen oma kahtlusi alla surunud. Üritasin mitte teisi lapsi vankrites vaadata, sest kartsin, et tunnen neis ära oma lapse. Ma pole oma last näinud, pole teda matnud. Seepärast usun, et ta on siiani elus,» ütles Novokmet.
2010. aastal märkis Serbia inimõiguste volinik Sasa Jankovic, et juhtumite ja puudulike dokumentide uurimiseks tuleb valitsuse tasemel samme astuda. Ta süüdistas probleemides valitsust, mis aasta hiljem asjaolude uurimiseks töögrupi koostas. See leidis, et juhtumid on aegunud ja nende uurimiseks on vaja seadusmuudatust.
Siis otsustas teine kadunud lapse ema, Zorica Jovanovic, oma kaasus ECHRi viia. Kohus otsustas tema kasuks ning määras talle kompensatsiooniks 10 000 eurot. 2013. aasta märtsis andis ECHR Serbia valitsusele aasta, et välja mõelda viis, kuidas asjaolu lapsevanematele heastada. Muutunud pole aga midagi.
Läinud kuul suurendasid kadunud laste vanemad valitsusele osutatavat survet, et meelt avaldada seal arutluse all oleva seaduseelnõu vastu. Nende sõnul keskendutakse selles rahalisele kompensatsioonile selle asemel, et leida viise imikute saatuse välja selgitamiseks.