Euroopa Liidu välisministrid päästavad kaubandust Iraaniga (1)
28. mai 2018, 17:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/05/28/7869162t1h4f31.jpg)
Euroopa Liidu välisministrid kohtuvad täna Brüsselis. Kohtumise peamiseks teemaks on Iraani tuumaleppe päästmine.
President Trumpi juhtimisel taandus USA 8. mail ühepoolselt leppest ning lubas taastada Iraani sanktsioonid.
Iraani tuumakokkuleppe sõlmisid 2015. aastal USA eestvedamisel Iraan, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina, Saksamaa ja Venemaa. Vastutasuks Iraani loobumisele tuumaprogrammist lubasid teised riigid leevendada Iraani vastu kehtestatud sanktsioone.
Trump soovib sanktsioone kohaldada ka kõikidele firmadele, kes Iraanis äritsevad. See lööks valusalt Euroopa firmasid, mis on kolme aasta jooksul Iraanis sõlminud mitmemiljardilisi lepinguid.
Euroopa Liidu liikmesriigid on lubanud lepingut täita nii kaua, kuni Iraan seda teeb. Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini rõhutas täna, et Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri viimane raport kinnitab, et Iraan püsib alla uraani rikastamiseks vajamineva piiri. Seetõttu on täna kohtuvate välisministrite ees vajadus kaitsta Euroopa firmasid USA sanktsioonide eest.
1996. aasta statuut keelab Euroopa Liidu firmasid kinni pidamast välismaisetest sanktsioonidest ilma koduriigi nõusolekuta. Euroopa Komisjoni president Juncker on lubanud, et Euroopa Investeerimispank on valmis finantseerima Iraanis leppeid sõlminud ärisid.
Neid Euroopa Liidu firmasid, kes USAs äri ei tee, on see lubadus rahustanud. Kuid paljud firmad plaanivad Iraanis tegevust lõpetada, et vältida riski kaotada turg märksa suuremas ja jõukamas USAs.
Vastukaaluna on Euroopa Liit arutanud võimalust kehtestada sanktsioonid firmadele, kes alluvad USA sanktsioonidele.
Teised välisministrite nõukogu päevakavas olevad teemad on Venezuelas üha enam pead tõstev autoritaarne valitsemine, Kongo tulevased presidendivalimised ja Iisraeli tegevus Gazas.
Samuti on võimalik, et tõstatakse Venemaa vastutus Malaisia MH17 lennuki alla tulistamisel. Juhtunut uurinud meeskond teatas neljapäeval, et «MH17 alla tulistanud rakett BUK-TELAR tuli Venemaal Kurskis asuvast 53. õhutõrje raketibrigaadist» ning Holland ja Austraalia, mille kodanikke oli lennukis kõige rohkem, teatasid reedel, et peavad Venemaad lennu MH17 allatulistamise eest vastutavaks.