Läti eanikkond vähenes mullu 16 000 inimese võrra

Riia vaade. Foto: Vladimir Pesnya/Scanpix

Selle aasta alguses elas Lätis 1,934 miljonit inimest, mida on 15 700 inimest vähem kui aasta varem, osutavad statistikaameti andmed.

2017. aastal vähenes elanikkond 0,8 protsenti, 2016. aastal protsendi jagu. Linlasi jäi aastaga vähemaks 8300 ehk 0,6 protsendi võrra, külaelanikke 7400 ehk 1,2 protsendi võrra.

Lätis suri 7900 inimest rohkem kui sündis, see on nelja aasta suurim vahe. Võrdluseks, 2016. aastal suri 6600 inimest rohkem kui sündis. Mullu sündis Lätis 20 800 last, mida on 1140 last vähem kui aasta varem, suri aga 28 700 inimest, mida on 177 rohkem.

Rände tulemusel vähenes Läti elanikkond 2017. aastal 7800 inimese võrra, 2016 - 12 200 võrra. Lätti asus mullu elama 9900 inimest, mida on 1600 rohkem kui 2016. aastal.

Rändesaldo oli esimest korda 2007. aastast väiksem, kui loomulik juurdekasv, mis osutab väljarände vähenemisele.

Statistikaameti andmeil siirenes Riia piirkonna elanikkond 2300 inimese ehk 0,6 protsendi võrra - peamiselt siserände tulemusel.

Kõige rohkem vähenes Latgale elanikkond, kust kadus 5400 inimest ehk kaks protsenti elanikkonnast, ometi on seda 0,3 protsenti vähem kui aasta varem.

Elanikkond vähenes seitsmes üheksast vabariiklikust linnast, erandiks olid Valmiera ja Jūrmala. Elanikkond suurenes 110 vallast 15-s. Kõige rohkem lisandus inimesi Mārupes - 935 inimest ehk 5,0 protsenti.

Viie aasta suurima sündimuse tulemusel suurenes kuni 14-aastaste laste hulk 13 000 võrra, sh 2017. aastal 1700 võrra. Lapsed moodustavad 15,8 protsenti Läti elanikkonnast.

Üle 65-aastaste inimeste hulk suurenes 2017. aastal 900 inimese võrra ja nende osakaal elanikkonnast on 20,1 protsenti.