Google'ile ja Facebookile esitati 7,6 miljardi euro suurune hagi

Facebooki logo.

FOTO: Dado Ruvic / Reuters / Scanpix

25. mail hakkas kehtima Euroopa Liidu uus andmekaitsemäärus, millega taotletakse ühtseid andmekaitse norme ning seetõttu ettevõtluse lihtsustamist. 

Et aga määrus ei annaks konkurentsieelist väljaspool Euroopat asuvatele firmadele, peavad ka nemad kinni pidama samadest õigusnormidest, kui tahavad EL-is teenuseid pakkuda.

Määrus on otsekohalduv, mis tähendab, et see hakkas kehtima kõikides liikmesriikides samaaegselt ning ei vajanud lisaks koduinstitutsioonide heakskiitu.

Uue regulatsiooni järgi peavad ettevõtted saama kasutajatelt selge nõusoleku nende andmete kogumiseks. Ühtlasi peavad nad esitama põhjenduse ja selgituse, miks on andmeid vaja ja mida nendega ette võetakse. 

Määrust ära kasutades esitas Austria päritolu privaatsuse eestkõneleja Max Schrems Facebookile ja Google'ile hagid, et need ettevõtted ei pea kinni ELi andmekaitse reeglitest. Kuigi mõlemad firmad on teinud lisasamme määruse rakendamiseks, pole need Schremsi jaoks olnud piisavalt põhjalikud.

Kuigi mõlemad ettevõtted küsivad inimeste nõusolekut enda andmete jagamiseks, siis Schremsi sõnutsi pole see meetod piisav ning kasutajatele pakutakse ainult kõik või mitte midagi lahendust. See aga on Schremsi jaoks vastuolus andmekaitsemääruse sisuga, mis näeb ette kasutajate suuremat kontrolli enda andmete jagamise üle.  

Google'ile esitati 3,7 miljardi euro suurune hagi ning Facebookile on esitatud kolm, mis on kokku 3,9 miljardit eurot.

Google hagi on suunatud Androidi operatsioonisüsteemi vastu. Facebookile on esitatud üks ettevõtte, teine sõnumirakenduse WhatsApp ja kolmas pildijagamisrakenduse Instagram vastu. Kaks viimast kuuluvad Facebookile. 

Facebooki kõneisik ütles, et nad on töötanud viimased 18 kuud, et olla valmis kohalduma Euroopa Liidu andmekaitsemääruse tingimustega. Samasugust pühendumist kinnitas Google.

Schrems väidab, et nende ettevõttete privaatsuse põhimõtete rikkumine ei ole mitte kogemata, vaid pahatahtlik tegevus. Tema sõnutsi on ettevõtted valmis maksma trahve, kui see võimaldab neil kontrollimatult edasi kasutada inimeste isikuandmeid.

Mõlema ettevõtte ärimudel põhineb isikustatud reklaamide vahendamisel, kus veebis inimeste tegevust jälgides on võimalik kasutajatele otse suunata reklaamid, mis vastavad nende ostuhuvidele. Samas on isikustatud andmeid kasutatud ka personaalsete valimisreklaamide edastamiseks USA presidendivalimistel.

Eelmisel nädalal korraldati Iirimaal referendum naiste abordiõiguse laiendamise üle. Iiri valitsus võttis ette lisasamme, et takistada personaliseeritud valimisreklaamide levitamist internetis, soovides tõkestada inimeste hirmutamist või kontrollimata valeväidete esitamist.

Tagasi üles