Vene agressioon on muutnud Taanis ohutaju

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Taani väed saabuvad Ämari lennubaasi, et osa võtta NATO eelpaigutusgrupist.
Taani väed saabuvad Ämari lennubaasi, et osa võtta NATO eelpaigutusgrupist. Foto: Ints Kalnins / Reuters / Scanpix

Krimmi ebaseaduslik annekteerimine ja Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas on muutnud Euroopa julgeolekut ning ohutaju Taanis, ütles Taani kaitseministeeriumi ametnik Kasper Høeg-Jensen usutluses BNS-ile.

"Rahvusvahelist õigust rikutakse, inimesed saavad surma, valed ja pettus õilmitsevad. Loomulikult on see muutnud ohutaju Taanis," sõnas neljapäeval algaval Lennart Meri konverentsil osalev Høeg-Jensen.

Ametniku sõnul ei näe Taani valitsus otsest ohtu riigi territooriumile, kuid Kopenhaagen tunneb muret oma lähedaste liitlaste, muuhulgas Balti sõprade pärast, ning arusaamatuste ja valearvestuste riski üle.

"Seetõttu tervitame NATO selget ja kindlat reaktsiooni Venemaa agressioonile," lausus Høeg-Jensen BNS-ile.

Vastuseks BNS-i küsimusele ohu kohta, mida Venemaa tegevus kujutab endast Arktikas, sõnas ta, et seal püüab Taani hoida Venemaaga rahumeelselt ühendust, kuid muretseb Moskva suureneva sõjalise kohaloleku pärast.

"Samal ajal näeme püsivat ohtu küberruumis, mis on muutnud vajalikuks meie küberkaitse tugevdamise mitmel moel," lausus Taani kaitseministeeriumi ametnik BNS-ile.

Euroopa Liidu ja NATO stabiilsus sõltuvad üha enam liikmesriikide ühtsusest, mida kolmandad riigid nii digitaalsete kui sõjaliste vahenditega õõnestada püüavad. Euroopas on suurenenud parem- ning vasakäärmuslus, populism, separatism, viha ja poliitiline võõrandumine. Poliitilist identiteeti kujundatakse nii konspiratsiooniteooriate kui jagatud väärtuste ja ideoloogiate baasil. Kiire poliitilise edu saavutamiseks kasutatakse nii oleviku kirjeldamisel kui ajaloo ümberkirjutamisel võltsuudiseid ja võltsajalugu. Üha vähem on võimalik toetuda demokraatia sisemisele loogikale ning kodanike võimele oma juhtidelt vastutust nõuda. 

Tagasi üles