Uus eelarvekava tekitab Euroopas pahameelt

Euromündid.

FOTO: Leonhard Foeger / Reuters / Scanpix

Eile avalikustatud 2021.-2027. aasta Euroopa Liidu eelarvekava näeb ette drastilist fondide ümberjagamist lõunamaadesse Kesk- ja Ida-Euroopa riikide arvelt. Eelarveplaan on toonud reaktsioone liikmesriikide valitsustelt ja Euroopa Parlamendi saadikutelt.

Tegu on oluliselt suurema ümberjaotusega kui algselt plaanitud kümme protsenti. Brüssel kavatseb suunata 37 miljardit eurot Kesk- ja Ida-Euroopast Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse.

Euroametnike kavale on vastu osad liikmesriigid ning seda tahavad üle vaadata ka Euroopa Parlamendi saadikud.

Euroopa Liit üritab katta auku, mis tekib eelarvesse Suurbritannia lahkumisest. Brexitist jääb eelarvest iga aasta 10 miljardit eurot puudu, mistõttu tuleb leida teisi rahastusvõimalusi. Kuna liikmesriigid ei ole entusiastlikud Euroopa Liidu eelarvet märkmisväärselt suurendama, on vaja tõmmata kokku kulutusi. Võimalust selleks on nähtud ühtlustus- ja põllumajanduskulutuste fondi vähendamises, vastavalt 10 ja 15 protsendi võrra.

Eelarvekärbete vastu

Ungari finantsminister Mihaly Varga ütles intervjuus, et nad ei nõustu eelarvekärbetega. «Ungari, nagu ka teised piirkonna riigid, avas oma turud lääne firmadele olukorras, kus neil oli konkurentsieelis. See oli tõsine ohver ja ühtlustusfond pidi seda kompenseerima.»

Poola peaminister Mateusz Morawiecki ootab, et teised riigid on samuti vastu Kesk- ja Ida-Euroopa riikide abifondi vähendamisega. 

Prantsusmaa seisukohast on põllumajandustoetuse vähendamine võimatu samm. Prantsusmaa ei kavatse aktsepteerida mitte mingisugust kärbet, mis vähendaks nende põllumeeste otsetoetusi. Eurotoetused moodustavad märkimisväärse osa Prantsuse poliitiliselt mõjuka, aga majanduslikes raskustes põllumajandussektori majandusest.

Liikmesriikide panuse vastu

Holland lükkas tagasi kogu Komisjoni ettepaneku, sest see tooks kaasa Hollandi kulutuste märkimisväärse tõstmise. Hollandi peaminister Mark Rutte ütles täna avalduses, et pärast Suurbritannia lahkumist väiksemaks jääv Euroopa Liit peab tähendama ka väiksemat eelarvet, mis ei seaks nii palju kohustusi liikmesriikidele. Holland on üks eelarve netomaksjatest, sest selle osa eelarve rahastamises on suurem kui vastu saadavad toetused. 

Samale seisukohale jõudis Taani peaminister Lars Lokke Rasmussen, kes lisas, et EL ei saa nõuda Euroopa maksumaksjatelt Brexiti hüvitamist.

Austria kantsler Sebastian Kurz kiitis suuremat tähelepanu Euroopa piirikaitsele, kuid samamoodi leidis, et Brexit on võimalus teha Euroopa Liit efektiivsemaks. Tema sõnutsi on tulemas keerulised läbirääkimised eelarve suuruse ja jagunemise üle. 

Võimalus finantsasjade moderniseerimiseks

Saksamaa valitsus näeb eelarve ettepanekus head algust ELi finantsasjade tuleviku aruteluks. Kuigi eelarvekava näeb ette Saksamaa panuse suurendamist, on valitsus valmis seda vastutust võtma, kui see tugevdab ELi tegevusvõimekust ja paneb aluse ELi kulutuste moderniseerimisele. 

Euroopa Parlamendi saadikud tervitavad Komisjoni püüdu lihtsustada raha jagamist ja suuremat fokusseeritust põhieesmärkidele. Samuti on Komisjon jätnud alles kolm regiooni, mis kategoriseerisid riigid ja neile antava abi arengutaseme järgi. Kõik piirkonnad saavad mingeid toetusi. 

Samas peab osa saadikutest Komisjoni soovitatud eelarvekärpeid liiga suurteks. Nad näevad, et ühtlustusfondi vähendamine annaks teed euroskeptilisuse levikule. Parlamendisaadikud loodavad hoopis rahvusriikide panuse tõstmist. 

Sidumine sõltumatu kohtusüsteemiga

Varasemalt kaalus Komisjoni ka võimalust vähendada nende riikide osa eelarve jaotistest, kus justiitssüsteemi iseseisvus on ohu all. Vastav punkt eelarvesse siiski ei jõudnud, kuid pole välistatud, et seda tahavad tagasi tuua mõned Euroopa Parlamendi liikmed.

See käik oleks löönud tugevalt Poolat, mis kohtureformide tõttu on Brüsseliga tülis. Poola on suurim abisaaja ELi ühtlustusfondist ja neljas põllumajandustoetuste saaja. Viimase seitsme aasta jooksul on Poola saanud üle 100 miljardi euro EL rahastust, mis moodustab 2,4 protsendi selle perioodi SKTst. Kuigi Poola, nagu ka mõndade teiste Ida-Euroopa riikide majanduskasv Euroopa Liidu kuulumise ajal on olnud märkimisväärne, püsivad siiski vahed rikkamata vanade liikmesriikide ja uute liitunute vahel. 

Poola valitsus hoiatas enne Komisjoni ettepaneku avalikustamist, et nad ei nõustu igasuguse kavatsusega siduda eelarve ja õigustava küsimused. 

Tagasi üles
Back