/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/01/7876062t1ha104.jpg)
Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi annab homme ametivande, kuid tema teise ametiaja eel käivitatud vahistamislaine annab tunnistust valitsuse hirmust ühiskonna rahulolematuse ees, ütlevad analüütikud.
Egiptuse presidendi teise ametiaja juhatab sisse vahistamislaine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnipeetute hulgas on 2011. aasta jaanuaris toonase presidendi Hosni Mubaraki kukutanud rahvaülestõusu osalised. Teisitimõtlejate mahasurumine algas kohe pärast märtsivalimisi, mis tõid Sisile ametlikult 97 protsendiga võidu.
Kinni on peetud blogija ja ajakirjanik Wael Abbas ning 2011. aasta revolutsiooni noortejuht Shadi Ghazali Harb ja Hazim Abdelazim, kes on tunnistanud oma suurimaks veaks 2014. aastal Sisi eduka valimiskampaania noortekomitee juhtimise.
«Need vahistamised on kooskõlas viimaste aastate repressiivse poliitikaga, mille eesmärk on lämmatada kõik potentsiaalsed võimu kontrollimise mehhanismid,» ütles Prantsuse rahvusvaheliste ja strateegiliste uuringute instituudi teadlane Karim Bitar.
Kuu enne märtsivalimisi hoiatas prokuratuur meediat, et ei kavatse sallida «valeinfo» külvamist, kui see kahjustab riigi «ohutust ja julgeolekut».
Viimased vahistamised näitavad, et «režiimi julgeolekule keskendunud poliitikas ei ole midagi muutunud», ütles Kairo ülikooli politoloogiaprofessor Mostafa Kamel el-Sayed.
«Ikka kardetakse 2011. aasta jaanuari sündmuste kordumist, seda on president väljendanud rohkem kui üks kord,» sõnas Sayed.
Võimude närvilisus on tingitud ka riigi majandusraskustest. Valitsus on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 10,3 miljardi euro suuruse laenu tingimuste täitmiseks kehtestanud käibemaksu, kärpinud kütusesubsiidiume ja tõstnud elektri hinda.
Valitsus kardab, et aktivistid võivad «olukorda ära kasutada, et mobiliseerida kodanikud Sisi režiimi vastu», ütles Sayed. Eriti kardetakse endale 2011. aastal nime teinud isikuid.
Inimõigusorganisatsioonid taunivad vahistamisi ja nõuavad võimudelt aktivistide vabastamist. Vahistamislaine on hukka mõistnud ka Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini.