/nginx/o/2018/06/01/7876660t1h9504.jpg)
Iisrael plaanis Iraani pommitada ja Lähis-Idas täiemahulise konflikti algatada, ütles Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu endine luureülem, kelle arvates polnud samm just seaduslik, vahendab Newsweek.
Endine Iisraeli luureülem: Iisrael plaanis Iraani rünnata ja sõja käivitada (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastatel 2011-2016 Iisraeli luureagentuuri Mossad juhtinud Tamir Pardo sõnas, et Netanyahu andis 2011. aastal sõjaväele korralduse valmistuda pikaaegse vaenlase Iraani ründamiseks. Iisrael süüdistas neid tuumarelvade arendamises ja mässuliste toetamises.
«See pole midagi sellist, mida tohib lihtsalt harjutamiseks teha,» märkis Pardo. «Kui keegi midagi sellist teeb, saab olla vaid kaks põhjust, esimene on kavatsus rünnak päriselt läbi viia. Teine variant on saata signaal, millest pole võimalik mööda vaadata.»
Endine luureülem ütles, et tema esimene reaktsioon oli uurida sammu seaduslikkust, sest tahtis olla enne selle läbiviimist kindel. Ta kirjeldas käsku kui sõjapäästikut. Lõpuks oli ta otsuse elluviimise vastu.
Läinud aasta juunis ütles endine Iisraeli kaitseminister Ehud Barack kohalikule meediale antud intervjuus, et oli tollal tuline Iraani ründamise toetaja. Ta märkis, et pidi tegelema paljude valitsusliikmete ning Pardo eelkäija Meid Dagani vastuseisuga. Veidi pärast ametist lahkumist 2011. aastal ütles Dagan, et Iraani ründamine on loll mõte.
Laiahaardelist rünnakut Iisraeli vastu ei korraldatud, kuid Iraani tuumaprogramm sattus mitmete meediakanalite - sealhulgas Newsweek ja Politico, mida seostatakse Mossadiga – kriitikatule alla.
Aastatel 2010-2012 mõrvati neli Iraani tuumateadlast. Iisrael pole nende tapmiste eest vastutust võtnud ega sellesuunalisi süüdistusi ümber lükanud.
2015. aastal sõlmisid Iraan, Hiina, Saksamaa, Prantsusmaa, USA ja Suurbritannia pretsedenditu leppe, millega Iraan nõustus piirama oma tuumaprogrammi ning teised riigid peatama Iraani vastu suunatud tuumatööstusega seotud sanktsioonid.
Hoolimata Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri kinnitustest, et Iraan peab leppest kinni, otsustas USA president Donald Trump sellest taganeda.