Hübriidkonflikt Lääne ja Venemaa vahel kestab veel pikka aega ning NATO reageerib sellele enda igakülgse moderniseerimisega, ütles alliansi abipeasekretär luure ja julgeoleku alal Arndt Freytag von Loringhoven Lennart Meri konverentsil.
Lääne-Vene hübriidkonflikt kestab veel pikka aega
«Vastasele on see madalate kulude ja kõrge tulemuslikkuse tõttu atraktiivne. Samuti on olemas kavatsus, mis ei paista ära kaduvat,» ütles Loringhoven Lennart Meri konverentsil paneeldiskussioonis.
NATO tippametniku sõnul saab Lääs reageerida oma vastupanuvõime tugevdamise ja heidutusega. «Meie analüüsivõime on paranenud ning ehkki küberrünnakute puhul on omistamine endiselt suur väljakutse, saame palju ära teha küberhügieeni ja hariduse vallas.»
Võimalik on süüdlastele osutada, neid hoiatada, aga ka vajadusel karistada, lausus Loringhoven. «Võimalik on kehtestada erinevaid sanktsioone ning mõned liikmesriigid töötavad välja kõrgtehnoloogilisi võimekusi.»
NATO saab aidata luureandmete vahetamisega ja sõnumi edastamisega, kuid suur väljakutse on panna luureteenistused oma sisemiste nõrkuste kohta üksteisele infot jagama, lausus ta. «Samuti saame saata liikmesriikidele appi meeskonnad tegelema elutähtsa taristuga.»
Loringhoveni sõnul on NATO-s praegu pooleli heidutuse defineerimise protsess hübriidohtude vastu. «Peame uuesti õppima heidutust olukorras, kus rünnaku allikaid on mitu ja nad on hajutatud.»
NATO tegeleb enda igakülgse kaasajastamisega, uuendades sõjalist juhtimisstruktuuri ja tegeledes hübriid- ja küberohtudega, ütles NATO abipeasekretär.
«NATO jaoks on võtmetähtsusega teemad ühtsus ja solidaarsus. Loodetavsti jääb see tulevikus meie juhtivaks põhimõtteks,» sõnas ta.
Loringhoveni sõnul on NATO võimalik vastus hübriidrünnakutele liikmesriikide poliitiline otsus, kuid allianss ei määratle kunagi lävendit, mille ületamisel ta reageerib, sest strateegiline mitmemõttelisus on vajalik.