/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/26/7865044t1h4c63.jpg)
Euroopa Liidu siseministrid üritavad teisipäeval murda kaks aastat kestnud patiseisu bloki asüülireeglite muutmiseks.
ELi siseministrid arutavad asüülireeglite muutmist (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtumisel arutatakse Bulgaaria uusi ettepanekuid sellest, kuidas ületada erimeelsused enne 28.-29. juunini Brüsselis toimuvat Euroopa Ülemkogu.
Tippkohtumisega sisuliselt lõpeb Bulgaaria eesistumine ning see langeb umbes samale ajale, kui ilma paranemise tõttu oodatakse migrantide Euroopasse sissevoolu suurenemist.
Rändeolukorra pärast pahased itaallased hääletasid võimule populistliku valitsuse, mis on reformiettepanekud maha laitnud, sest selle hinnangul jääb 2015. aastal tipnenud migrantide sissevoolu koorem jätkuvalt Vahemeremaade kanda.
ELi liidrid ütlesid detsembris, et niinimetatud Dublini regulatsiooni tuleb reformida hiljemalt juuni lõpuks. Reformi eesmärk on kehtestada alaline mehhanism, mis lubaks riikidel tegutseda järgmises rändekriisis.
Dublini määruse alusel peavad põgenikud taotlema rahvusvahelist kaitset esimeses ELi riigis, mille pinnale nad astuvad. Peamised sisenemispunktid on Itaalia, Kreeka ja Hispaania.
AFPni jõudnud dokumentides ärgitab Bulgaaria «leevendama rinderiikide koormat» ning piirama nende varjupaigataotlejate «teisest liikumist», kes maabuvad ühes ELi riigis ja reisivad teise.
Bloki idapoolsed riigid peavad tähtsaks teiseste liikumiste peatamist, sest see põhjustas viimastel aastatel Euroopa riikide piiril nii palju kaost, et mõned Schengeni viisavaba ruumi riigid taaskehtestasid piirikontrolli.
Bulgaaria teeb ka ettepaneku kehtestada asüülitaotlejate kohustuslik ümberpaigutamine viimase hädaabinõuna. Seda tahavad Itaalia ja Kreeka, aga näiteks Ungari on sellele vastu. Bulgaaria kavas öeldakse, et ümberpaigutamine kehtiks vaid erandkorras.
Kriisi alguses peaksid rahaline ja muu abi olema saadaval automaatselt.
Bulgaaria kava ütleb ka, et rinderiikidel lasub suurem «vastutus» saabunute registreerimisel. Lisaks tahetakse kiirendada menetlust, millega tehakse kindlaks, millised riigid peavad menetlema varjupaigataotlejaid ja välja saatma neid, kelle taotlus on ilmselgelt põhjendamatu.
Üks diplomaadist allikas ütles, et Bulgaaria kava on hea alguspunkt kompromissile, kuid ilmselt see järgnevatel kuudel erimeelsusi ei lahenda.