«Me ei saa tahta Liibüa kriisi lahendust rohkem kui liibüalased»

Itaaliat esindav Giuseppe Perroni on praeguse seisuga ainuke lääneriigi suursaadik Liibüas. Foto: Sander Ilvest

Poolteist aastat tagasi esimest korda pärast Muammar Gaddafi kukutamist Liibüasse Itaalia suursaadikuks läinud Giuseppe Perroni on seal siiani ainus oma taseme diplomaat läänest.

Nagu Perroni Lennart Meri konverentsi ajal Postimehele antud intervjuus tunnistas, ei soovita ta praeguses julgeolekuolukorras tavaitaallastele turismireisi Tripolisse. Teisi suursaadikuid ootab ta aga oma eeskuju järgima küll.

Mida Liibüas suursaatkonna pidamine neil päevil endast kujutab?

See on privileeg, sest annab otseligipääsu kõigele Tripolis – nii ametivõimudele kui ka rahvale –, ning võimaldab meil otseselt mõjutada seal sündivat. See maa on meile prioriteetne paljudel põhjustel: nende stabiilsus mõjutab otseselt Itaalia stabiilsust. Sestap otsustasime, et meie kohalolu seal on äärmiselt oluline – see on deklaratiivne, aga ka mõjus.

Oletan, et julgeolekuperimeeter sealse Itaalia saatkonna ümber on üsna lai.

Loomulikult. Olukord Tripolis pole muidugi täiesti rahulik, aga on paranenud, sest valitsusel on õnnestunud sõlmida liite erinevate gruppidega, kes pealinna ja selle ümbruse piirkondi kontrollivad.

Kahjuks pole Liibüas veel seisu, kus oleksid ühtsed relva­jõud selge juhtimisahelaga, mis selgelt seotud valitsusega. Valitsus suhtleb erinevate rühmitustega, aga see jääb koordinatsiooni tasemele, mitte ei saa toimivaks hierarhiaks. Idas on ühed relvajõud ja läänes teised – see on endiselt koht, kust jooksevad selle riigi turvalisuse piirid.