:format(webp)/nginx/o/2018/06/05/7884292t1hbe67.jpg)
USA Euroopa maaväe endise juhi kindralleitnant Ben Hodgesi arvates võib alalise USA sõjabaasi rajamine Poolasse õõnestada NATO sidusust.
USA kõrge kindral: alalise baasi rajamine Poolasse võib lõhkuda NATO ühtsust (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See, mis teeb NATO ajaloo kõige edukamaks alliansiks, on selle liikmete sidusus. Igat poliitikat, mis ähvardab seda õõnestada, tuleks uurida äärmiselt kriitilise pilguga. USA alalise baasi paigutamine Poolasse, nagu Poola valitsus on korduvalt taotlenud, on täpselt üks sellistest juhtumitest,» lausus Hodges veebiväljaandele Politico.
«Sellist sammu tuleks astuda vaid siis, kui kõikide liitlaste seas saab jõuda konsensuseni, et see tugevdaks heidutust ning parandaks NATO üldist julgeolekuolukorda. Selle juhtumine on ebatõenäoline ja selleks on head põhjused,» lisas ta.
Esiteks peaksid paljud liitlased tema arvates USA alalise sõjabaasi paigutamise Poola või mujale Kesk- või Ida-Euroopasse tarbetult provokatiivseks. See annaks Moskvale lihtsa võimaluse väita, et NATO on agressor, ning seejärel astuda samme Venemaa suveräänsuse kaitseks, ütles Hodges.
«Erinevalt praegusest rotatsiooniüksuste programmist, mis käivad sisse ja välja piiratud aja jooksul ning seejärel naasevad kodubaasi USSs, nõuaks alaline baas USA rajatisi, perekondi, koole, poode ja kõike muud taristut, mis sellega kaasas käib. Mõnede hinnangul rikuks see 1997. aasta NATO-Vene aluslepet, mis on nende kahe julgeolekukoostöö teekaart. Moskva näeks seda kindlasti nii,» rõhutas kindralleitnant.
«Mina absoluutselt ei arva, et see oleks rikkumine,» lisas Hodges siiski. «Venelased lasid selle põhja, kui nad Ukrainasse tungisid ja tegid ümber julgeolekukeskkonna, mida peeti silmas leppe allkirjastamise ajal. Samas ei arva ma, et on arukas liikuda edasi poliitikaga, mis toidaks Venemaa hirme, tõelisi või mitte. See samm looks ka lisapingeid liitlastega, kes on juba teineteisega eri meelt Washingtoni otsuse pärast lahkuda Iraani tuumaleppest ning terasele ja alumiiniumile äsja kehtestatud tariifide pärast.»
Alaline baas tarbetu ja teostamatu
Teiseks oleks baasi rajamine Ida-Euroopasse tema hinnangul tarbetu. Praegune õppuste ja üksuste paigutamise programm ja teised meetmed, mille seas on soomusbrigaadide tarbeks tehnika eelpaigutamine, on osa püüdlustest, et tagada piisav heidutus Venemaa võimaliku rünnaku vastu.
Oodatakse, et NATO kohanemise algatus, mille eesmärk on anda alliansile paindlikumad reageerimisvõimed, kiidetakse heaks juulis Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel ning et see aitab neid püüdlusi edendada, lausus Hodges.
Kolmandaks on Hodgesi sõnul soomusbrigaadi lahinguüksuse alaline paigutamine Ida-Euroopasse lihtsalt teostamatu, sest see nõuaks USA maaväe laienemist ning seda ilmselt ei juhtu.
Vastasel juhul peaks maavägi tema kinnitusel liigutama ühe olemasoleva lahinguüksuse nende praegusest kodust Texases, Kansases või Colorados ning see muutus leiaks suurt vastuseisu kongressi nende osariikide esindustes.
:format(webp)/nginx/o/2018/06/05/7884294t1hf605.jpg)
Neljandaks saab maavägi ja seekaudu USA Euroopa väejuhatus kasu suurenenud valmidusest, mis kaasneb rotatsioonipõhistest lahingumeeskondadest, sest rotatsiooniline üksus paigutub oma kodubaasist ümber raudteed pidi Texases asuvasse Beaumonti, reisib laevaga Euroopa sadamasse ning siis sõidab raudteed pidi või konvois kogunemisalale Lääne-Poolas, selgitas kindralleitnant.
«See on täpselt see protsess, mille see peab läbi tegema päris kriisis ja seega on see hindamatult väärtuslik praktika meile kõigile ajal, mil taasõpime asju, mida teadsime külma sõja ajal,» arutles USA Euroopa maaväe endine juht.
Rotatsiooniüksused ka Ukrianasse ja Gruusiasse
NATO idapoolsed liitlased usuvad, et USA üksuste alaline kohalolek suurendaks märkimisväärselt heidutust.
«On viise, kuidas saavutame selle strateegilise efekti ilma alliansi sidususe pingestamisega. Rotatsiooniliste üksuste kasutamist tuleks laiendada, et see hõlmaks kõiki idakülje riike – Eestist alla Bulgaariani ning ka Ukrainasse ja Gruusiasse. Keda nendes riikides on tõeliselt vaja, on logistikud, õhu- ja raketitõrjujad ning sõjaväepolitseinikud ning luure- ja kommunikatsioonieksperdid,» lisas Hodges.
«Mina soovitan suurendada Ida-Euroopas logistika- ja transpordivõimet, et kiirendada reageerivate või tugevdavate NATO üksuste liikumist. Lisaks soovitan paigutada nendesse riikidesse õhutõrjeüksused, et kaitsta missiooni väejuhatuse jaoks kriitilise tähtsusega taristut ning tugiüksuste paigutamist. Rahvuskaardil on partnerprogrammid kõikide nende Ida-Euroopa riikidega. Seega on USA üksuste kohaloleku suurendamiseks vajalikud võimalused juba olemas.»
«Kui Ida-Euroopa tahab tugevdada NATO heidutust, siis potentsiaalselt lõhestav sõjaline kohalolek pole õige viis seda teha. Palju parem on kaitsta alliansi sidusust ja samaaegselt tagada, et välja õpetatud ja valmis üksused on valmis vajadusel sisse liikuma,» ütles Hodges.
Kolme Balti riigi peaminister väljendasid esmaspäeval toetust Poola soovile rajada riiki alaline USA sõjabaas ning paigutada sinna soomusdiviisi suurune üksus.