Rootsi statistikaameti suure arvamusuuringu kohaselt on võimuliitu juhtivad sotsiaaldemokraadid kaotanud sügiseste parlamendivalimiste eel kõvasti toetust, samas kui paremäärmuslikud Rootsi Demokraadid on teinud suurima tõusu.
Rootsi valimiste eel on enim populaarsust kasvatanud paremäärmuslased (1)
Kaks korda aastas tehtava suure uuringu kohaselt on toetus sotsiaaldemokraatidele vähenenud võrreldes mullu novembriga, kui statistikaamet avaldas viimati andmeid parteide populaarsuse kohta, 4,3 protsenti.
«Loomulikult pole me rahul 28,3-protsendise toetusega,» lausus sotsiaaldemokraatide peasekretär Lena Rådström Baastad. «Aga see pole ootamatu. Käinud on debatt, mis on väga ühepoolselt käsitlenud migratsiooni ja sisserännet ning see pole meile tulu toonud.»
Toetus paremäärmuslikele Rootsi Demokraatidele on kasvanud võrreldes eelmise uuringuga 3,7 protsenti 18,5 protsendile.
Erakonna juht Jimmie Åkesson on sellise arenguga igati rahul. «See uuring näitab väga tugevaid numbreid. Ajalooliselt on nad hinnanud meid väga madalalt. See kinnitab suundumust, me kasvame nüüd ja sotsiaaldemokraadid kahanevad,» rääkis ta.
Kristlikud Demokraadid on vajunud aga selgelt alla valimiskünnise: nende toetus küündib vaid 2,9 protsendini.
Kui parlamendivalimised oleks toimunud mais, oleks need võitnud parempoolne liit.
Moderaatide, Liberaalide, Keskpartei ja Kristlike Demokraatide toetus kokku ulatuks küsitluse kohaselt 38,6 protsendini. Isegi kui sellest arvata maha Kristlike Demokraatide osa, oleks paremliit endiselt ees praegusest vasakpoolsest valitsusest.
Valitsevate sotsiaaldemokraatide ja roheliste toetus mais oli kokku 32,6 protsenti.
Valitsusse mitte kuuluva, kuid paljuski neid toetava Vasakpartei toetus on tõusnud ning ulatub 7,4 protsendini.
Väiksematel parteidel ilmselt parlamenti asja pole – kokku saaks praegu mitte Riksdagi kuuluvad erakonnad küsitluse kohaselt 2,9 protsendi valijate toetuse, neist populaarseim on Feministlik Initsiatiiv.
Rootsi parlamendivalimised toimuvad 9. septembril.