AJA PEEGEL: Rahuaktivist, kes suri sõja eelõhtul

  • Alfred Nobeli sekretärist sai esimene naissoost rahunobelist
  • Guvernandina alustanud naine abiellus hoolealuse pere vanima pojaga
  • Bertha von Suttneri tähtteost on võrreldud oma mõjult «Onu Tomi onnikesega»

Bertha von Suttner aastal 1912.

FOTO: akg-images/Scanpix

Elame Esimese maailmasõja «juubeliaastates», seda küll liigsageli meenutamata. Mõni päev enne saatuslikke laske Sarajevos vaatas üks naine tagasi eelnenud aastakümnetele Euroopas ning pani imeks, kuidas see kõik oli nii välja kukkunud.

Tellijale

Bertha von Suttner aastal 1912.

FOTO: Akg-images/Scanpix

Esimese maailmasõja eel oli Bertha von Suttner (9. juuni 1843 – 21. juuni 1914), patsifismi kui poliitilise suuna varane esindaja ning üks rahvusvahelise rahuliikumise rajajaid, äärmiselt tõsiselt võetav poliitiline figuur mõlemal pool Atlandi ookeani. 19. sajandil oli selline saatus ka aristokraatliku naise jaoks läbinisti erakordne ja küpses aeglaselt.

Tagasi üles