NATO arutab Eesti ja Läti jaoks staabi tegemist (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jüri Luik, NATO peasekretär Jens Stoltenberg, Prantsuse kaitseminister Florence Parly ja Kanada kaitseminister Harjit Singh Sajjan sel nädalal Brüsselis peetud kohtumisel. Stoltenbergi ja Parly vahel taustal on näha ka kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantslerit Kristjan Prikki.
Jüri Luik, NATO peasekretär Jens Stoltenberg, Prantsuse kaitseminister Florence Parly ja Kanada kaitseminister Harjit Singh Sajjan sel nädalal Brüsselis peetud kohtumisel. Stoltenbergi ja Parly vahel taustal on näha ka kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantslerit Kristjan Prikki. Foto: Virginia Mayo/AP/Scanpix

Eesti, Läti ja Taani soovivad ning NATO juba arutab plaani rajada kahe põhjapoolse Balti riigi kaitsmist korraldav Põhjadiviis –

ainus selle taseme väejuhatus põhja pool Suwalki maakitsust, mida on peetud kohaks, kust Venemaa rünnaku korral Baltimaad ülejäänud NATOst ära võiks lõigata.

Sisuliselt on Põhjadiviisi rajamine üks veelgi detailsem samm sellise väga selgepiirilise plaani juurde, nagu NATO-l olid oma idaserva kaitseks külma sõja aastail.

Plaanitava Põhjadiviisi ülesandeks saaks kõige konkreetsemalt just Eestis ja Lätis juba paiknevate vägede tegevuse ja neile vajadusel appi saabuvate üksuste töö korraldamine. Põhjadiviis omakorda alluks Poolas Szczecinis paiknevale Kirdekorpusele. Tegu oleks samasuguse staabiga nagu juba Leedut ja Poolat kattev Kirdediviis.

Tagasi üles