:format(webp)/nginx/o/2018/06/11/7894786t1h7036.jpg)
Kümned tuhanded autonoomse Baskimaa elanikud nõudsid 202 kilomeetri pikkuse inimketiga õigust iseseisvusreferendumi korraldamiseks.
Baskid nõudsid 200 kilomeetri pikkuse inimketiga iseseisvusreferendumit (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
202 kilomeetri pikkusesse inimketti kogunes üle 175 000 autonoomse Baskimaa elaniku, et nõuda õigust Hispaaniast eraldumiseks vajaliku iseseisvusreferendumi korraldamiseks.
Kett ulatus San Sebastiani linnast baskide parlamendini Vitoria-Gasteizis, mis on autonoomse piirkonna pealinn. Aktsiooni korraldas baskide ühendus Gure Esku Dago («Meie endi kätes»).
/nginx/o/2018/06/11/7894787t1h5505.jpg)
Baskimaal on Hispaania kuueteistkümnest piirkonnast kõige enam autonoomiat, sel on oma politseijõud, haridussüsteem, keel ja majanduslik erisuhe Madridiga.
Kuigi küsitlused näitavad, et täielikku eraldumist pooldab ainult umbes 15 protsenti baskidest, siis paljud usuvad, et inimestel peaks teema üle hääletamiseks vähemalt õigus olema.
Hispoaania valitus ja konstitutsioonikohus on aga seisukohal, et igasugune piirkondlik iseseisvus on seduse vastane. 1978. aastal loodud põhiseadus sätestab, et Hispaania on jagamatu.