Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/12/7896502t1hac44.jpg)
USA ja Põhja-Korea alustasid konkreetset kauplemist Põhja-Korea tuumarelvast loobumise üle ja Pyongyangi üks võimalikke samme võib olla mandritevaheliste ballistiliste rakettide (ICBM) arendamisest loobumine, kuid esialgu ei ole selge, mida Washington on valmis vastu pakkuma, ütles Vene ekspert Konstantin Asmolov.
«Üsna tõenäoline, et Trump ja Kim on võtnud praegu seisukoha «hommikul toolid, õhtul raha». Kui lähtuda sellest, et Washingtoni huvitab täielik, kontrollitav ja üleüldine tuumarelvast loobumine, huvitavad Pyongyangi täielikud, kontrollitavad ja pöördumatud tagatised,» ütles Vene Teaduste Akadeemia Kaug-Ida instituudi Korea uurimiskeskuse juhtivteadur Interfaxile.
«Küsimus on nimelt selles, kas USA presidendil õnnestus tõepoolest Põhja-Korea juhile midagi pakkuda. Millised kaardid pooled sel tippkohtumisel lauale käisid, jääb esialgu arusaamatuks. Nagu võite märgata, ei ole keegi midagi selget veel öelnud. Kuid näib, et on alanud konkreetne kauplemine,» sõnas Asmolov.
Kim võib loobuda mandritevahelistest rakettidest
«On märkimisväärne, et samaaegselt kohtumisega teatas Põhja-Korea suhete tugevdamisest Venemaaga.»
Asjatundja arvates on üks Põhja-Korea võimalikke samme teatud järgus loobuda ICBM-i programmist. «On oletusi, mida Kim Jong-un võiks teha. Näiteks võib ta teoreetiliselt loobuda mandritevaheliste rakettide programmist, mis on USA jaoks üks tugevamaid ärritajaid. Võimalik, et ta on valmis tegema midagi veel. Küsimus on selles, kuidas see vormistatakse,» sõnas ta.
Asmolovi hinnangul on hea juba tippkohtumise toimumine iseenesest, kuid võimalus, et olukord pööratakse kuuepoolsete läbirääkimiste formaadi juurde naasmiseks, kus lisaks Koreadele osalesid Venemaa, USA, Hiina ja Jaapan, jääb lahtiseks.
«Kuuepoolse formaadi osas ei ole asi praegu selge. See formaat tasuks alles hoida, kuid Trump ei poolda mitmepoolseid formaate ja eelistab lahendada kõike üks ühele,» selgitas asjatundja.
Trump riskib rohkem
Asudes Kimiga läbirääkimistesse, mida avalduste kohaselt tõenäoliselt arendatakse edasi, läks Trump ilmselgelt suuremale riskile kui Põhja-Korea juht, leiab Asmolov.
«Trump riskib rohkem kui Kim, sest ta on Washingtonis silmitsi küllalt keerulise sisepoliitilise olukorraga. Põhja-Korea demoniseerimise tõttu peetakse Trumpi minekut tippkohtumisele Põhja-Koreaga tehinguks saatanaga. On ilmselge, et kui Trumpil ei õnnestu selle tulemusi edukalt maha müüa, hakatakse talle näpuga näitama ja rääkima, et ta tantsib Kimi pilli järgi ja annab Põhja-Koreale ära pühi asju, ning seda esitletakse kui veel üht tõendit, et Putin on Trumpi salaja ära ostnud,» sõnas ekspert.
Tippkohtumise tulemuslikkuse tähtis näitaja on Asmolovi hinnangul kokkulepete konkreetsus, samuti see, kuidas sellele olukorrale vaatab USA avalikkus.
Põhja-Korea tugevdab suhteid Venemaaga
Tema sõnutsi on huvitav asjaolu, et samaaegselt Trumpi ja Kimi kohtumise dokumendi avalikustamisega üllitati Põhja-Korea avaldus strateegiliste suhete tugevdamisest Venemaaga.
«See võib olla kokkusattumus, aga võib olla teatud märk. Igal juhul räägib see kõik, et järsku ümbersuunistumist aset ei leidnud. Võimalik, et Trump nägi end mingil määral Nixoni osas (USA president Richard Nixon külastas 1972. aastal Hiinat), kes suutis omal ajal Mao Nõukogude Liidu vastasesse leeri meelitada. Kuid näib, et Kimi Moskvast ja Pekingist võõrandada ei õnnestunud, või jäi Trump mõtlema, et Pyongyangile tasub pakkuda märksa suuremaid asju,» ütles Asmolov.