:format(webp)/nginx/o/2018/06/13/7897735t1h0df1.jpg)
Austraalia peaminister Malcolm Turnbull esineb viis aastat kestnud uurimise järel riigi nimel vabandusega seksuaalse ahistamise lapsohvrite ees.
Austraalia peaminister vabandab ahistamisohvrite ees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister esineb pärast konsultatsioone avalikkusega vabandusega 22. oktoobril. Kuupäev valiti, sest see langeb Austraalia lastekaitsenädalale.
«See on olnud ahastamapanev töö,» ütles Turnbull. «Kaastunne ja austus, mida uurimise läbi viijad on üles näidanud, seab meid tõelise muutuse teele. Nüüd, kus me oleme päevavalgele toonud šokeeriva tõe, peame me tegema kõik enda võimuses, et asutada nende tuhandete inimeste julgust, kes on otsustanud rääkida.»
Viis aastat kestnud uurimise käigus esitati valitsusele 122 soovitust, teiste seas riikliku laste turvalisuse ameti loomine. Peaministri sõnutsi on ta valmis aktsepteerima neist 114. Viimased 18 soovitust on kaalumise all ja otsus nende vastu võtmise kohta langetatakse lähinädalatel.
Laste turvalisuse ameti loomine oli uurimiskomisjoni peasoovitus. Üks selle tulevasteks tööülesanneteks on läbi viia üleriiklik uurimus, et saada rohkem teavet lasteahistamise leviku kohta. Samuti on loodud üksus, mis peab jälgima kohalikul ja riiklikul tasandil komisjoni soovituste kehtestamist. See üksus töötab kuni 2020. aastani ning pärast seda raporteerib veel kaks aastat. Samuti peavad nad tegema 10-aastase kokkuvõtte 2027. aastal.
Komisjoni soovitustest 84 puudutasid kannatanutele kahju korvamist. Sotsiaalteenuste minister Dan Tehan ütles, et nüüd on skeemiga kaetud 93 protsenti kõikidest kannatanutest. See skeem seab hüvitiste maksimummäära 128 000 eurole, kuigi komisjon soovitas 170 000 eurot.
Turnbull rõhutas, et hüvitised ei ole kompensatsioon kahju eest, vaid see tunnistab valu, mida ohvrid on pidanud läbi elama. Samuti teeb see kindlaks, et institutsioonid võtavad vastutuse ahistamise eest, mis sai toimuda nende silmade all ja nende palgatud töötajate poolt.