Õppuste hooaeg hoidis eriüksuslasi tänavu pikalt «metsas»

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA eriväelane andmas Moe vallutamisel «viga» saanud kolleegile esmaabi. FOTO: USA Erioperatsioonide Väejuhatus Euroopas
USA eriväelane andmas Moe vallutamisel «viga» saanud kolleegile esmaabi. FOTO: USA Erioperatsioonide Väejuhatus Euroopas Foto: Usa Erioperatsioonide Väejuhatus Euroopas

Üks tüüpilisi riskistsenaariume, mida Eesti julgeoleku halvale pöördumisel kirjeldatakse, algab sellest, kuidas puhkevad kahtlase mahitajaga rahvarahutused venekeelse kogukonna seas, millega sünkroonis hakkab idanaaber tegema raevukaid poliitilisi avaldusi «oma» vähemuse kaitseks.

Võtab aega, enne kui NATO Ulmi ja Norfolki staap jõuavad siia korraldada abivägesid teistest Euroopa riikidest ja USAst.

Kõige kitsamas meie julgeolekut silmas pidavas perspektiivis on just see põhjus, miks läheb vaja erivägesid. Nende töö algab juba siis, kui ametlikult peavad olukorda kontrolli all hoidma veel ainult sisejulgeolekujõud, sest sõda ju pole. Ning peab jätkuma vastutegevusena juhul, kui vastasel peaks õnnestuma meie territoorium enda valdusse haarata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles