Täna möödub üks aasta traagilisest Grenfell Toweri põlengust

Grenfell Toweri tulekahju. Foto: DANIEL LEAL-OLIVAS / AFP / Scanpix

Täna möödub üks aasta Londonis aset leidnud traagilisest Grenfell Toweri põlengust, mis lõpetas 72 inimese elu ning jättis kodutuks veel sajad.

Londoni aja järgi täna varahommikul kell 00.54 valgustati Grenfell Tower ja mitmed teised hooned Londonis. Aasta tagasi saabus just sel ajal teade korteripõlengust Grenfell Toweris. Täna öösel kell 1.30 leidis Grenfell Toweri lähedal aset mälestusteenistus, kus loeti ette ohvrite nimed.

Londoni aja järgi kell 11 (Eesti aja järgi kell 13) lastakse Põhja-Kensingtonis asuva kiriku juurest lendu 73 valget tuvi. Kuigi hukkunuid oli ametlikel andmetel 72, siis vabastatakse üks tuvi kõigi nende eest, kes võisid veel surra, aga kes dokumentides ei kajastu.

Lisaks jagatakse välja 400 valget roosi, mille inimesed kiriku juurest põlenud kõrghoone juurde saavad viia. Keskpäeval toimub üleriiklik leinaseisak ning õhtul kogunevad inimesed mälestusseina juurde, et üheskoos vaikides Grenfell Toweri juurde kõndida.

Mälestusüritused ei too aga tagasi ühtegi hukkunut ja rahval on võimude tegutsemise tõttu okas hinges.

Öösel valgustati Grenfell Tower kõigi hukkunute mälestuseks. Foto: TOLGA AKMEN / AFP / SCANPIX

Kensingtoni ja Chelsea linnaosavalitsuse andmetel on tänini ajutistes majutusasutustes 52 leibkonda, kes oma kodu põlengus kaotasid. 83 leibkonda on saanud uue kodu. Lisaks neile on 68 leibkonda majutatud nn hädaabi majutusasutustesse ehk 42 neist hotellidesse, 22 üürikorteritesse ja neli peatub ajutiselt pere või sõprade juures.

Kuigi Kensingtoni ja Chelsea linnaosavalitsus ostis 200 korterit, kuhu kodutuks jäänud inimesed majutada, on paljud neist tänini tühjad, sest kokku osteti elamiskõlbmatud korterid. Heategevusorganisatsioonid ja advokaadid on korterite väga kehva seisukorda kritiseerinud ja nimetanud neid jäneseurgudeks, kus pole hoolitsetud isegi põhivajaduste eest. Mõned ostetud korteritest on renoveerimisfaasis ja ei valmi enne järgmist aastat.

Sotsiaalkorterite osas on Kensingtonis ja Chelseas suur nõudlus, aga kohalik omavalitsus maksis 235 miljonit naela (267 miljonit eurot), et Grenfelli elanikele 307 korterit osta ja nad aasta jooksul uutesse korteritesse majutada.

Kuna tegu on rikkama piirkonnaga, siis otsustasid ka mitmed kohalikud elanikud müüa oma heas korras kinnisvara kohalikule omavalitsusele, et kodutuks jäänuid aidata. Mitmed müüjad on aga teadlikud, et nende korterid seisavad tänaseni tühjalt.

Valitsus on aasta jooksul saanud kõvasti kriitikat, sest paljude arvates pole piisavalt reguleeritud üüripindade minimaalseid nõudeid ning määratlemata on korteriomaniku vastutus üürniku ees.

Kuidas põlengut uuritakse?

Eriväljaõppega ametnikud kammisid läbi kõik Grenfell Toweri korterid. Kaootilises seisus majast ohvrite leidmiseks ja tõendite kogumiseks kaasati ka kohtuekspertiisi töötajad ja arheoloogid.

Peaminister Theresa May poolt algatatud avalik uurimine on praegusel hetkel veel käimas. Selle tarbeks koguti 31 miljonit dokumenti, 2500 muud tõendit, 1144 inimese tunnistused ning uuritakse 383 ettevõtet.

Politsei üritab välja selgitada, kas tegu oli ettevõtte poolt põhjustatud surmajuhtumitega, avaliku võimu kuritarvitamisega, surma põhjustamisega või tuleohutusnõuete rikkumisega. Esialgne raport tulekahju põhjuste ja sellele reageerimise kohta loodetakse avaldada sügisel.

Põleng Grenfell Toweris. Foto: Henry Nicholls / SWNS.com / Scanpix

Mis Grenfell Toweris juhtus?

Eelmise aasta 14. juuni esimesel tunnil puhkes tulekahju neljandal korrusel asuva korteri köögis, kus süttis külmkapp. Korteris elanud Behailu Kebede ärkas suitsuanduri heli peale üles ning tegi kell 00.54 hädaabikõne. Esimene tuletõrjeauto jõudis kohale kell 00.59.

Esimene tuletõrjebrigaad sisenes korterisse kell 1.07. Esmalt otsiti läbi magamistoad, kööki siseneti kell 1.14.

Pealtnägijate sõnul olid leegid kell 1.09 juba maja välisküljele jõudnud. Mõne minutiga tõusid leegid mööda maja väliskülge üles ning levisid vähem kui ühe tunni jooksul kõigile neljale küljele. Mõne tunni jooksul olid ülemised korrused leekides.

Hädaolukorras tegutsemise juhistes oli elanikel soovitatud korterites püsida. Usuti, et hoone ehituse tõttu ei pääse tuli korterist välja ja see oleks võimalik ruttu kontrolli alla saada. Tuli levis aga kardetust kiiremini ja elanikud jäid korteritesse lõksu. Mitmed elanikud hüppasid viimases hädas aknast välja ja hukkusid.

Mõned otsustasid instruktsioone eirata ja hoonest põgeneda. Osad põgenesid leekide eest hoopis kõrgematele korrustele oma naabrite juurde. Kõige kõrgemal korrusel suri kokku 24 inimest.

Kell 4.30 öösel oli terve hoone leekides, põles üle 100 korteri. Teadlased on veendunud, et tuli levis sedavõrd kiiresti hoone välisvooderduse tõttu. Kasutatud oli alumiiniumit ja polüeteeni. Tuleohtlik polüeteen aitas teadlaste hinnangul tule levikule kaasa. Arvatakse, et seina ja välisvooderduse vahele tekkis nn korsten, mis juhtis kuumuse ja leegid järjest kõrgemale.