:format(webp)/nginx/o/2018/04/20/7798931t1h4e9b.jpg)
USA justiitsministeeriumi sisejuurdluse järel avaldatud raportis süüdistatakse Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) endist direktorit James Comey´t allumatuses seoses Hillary Clintonit puudutava juurdlusega käsitlemisega 2016. aastal, kuid ei tuvastatud poliitilist kallutatust.
Ehkki sisejuurdlus ei tuvastanud Comey tegevuses poliitilist erapoolikust, tehakse selles FBI endisele direktorile tõsiseid etteheiteid. Talle pandi süüks FBI reeglitest ja protseduuridest mööda minemist ning seda, et kaks tema alluvuses töötanud FBI agenti näitasid tahet «astuda ametlikke samme» vabariiklase Donald Trumpi võidušansside vähendamiseks presidendivalimistel.
Raporti järeldused annavad Trumpile laskemoona uuteks rünnakuteks Comey ja FBI vastu, keda ta süüdistab nõiajahis ja katsetes tema valimisvõitu diskrediteerida.
Comey teatas 2016. aasta oktoobris 11 päeva enne presidendivalimisi, et FBI avab uuesti juurdluse demokraatide presidendikandidaadi Clintoni tegevuse suhtes ametialaste meilide saatmisel erakontolt. See otsus võis mõjutada valimistulemust Clintoni kahjuks.
Clinton on süüdistanud endise FBI direktori otsust valimiskaotuses Trumpile.
Clinton oli aastatel 2009-2013 USA välisminister ja FBI teatel pani ta erameilikontolt ametialaseid kirju saates toime rikkumise. FBI otsustas siiski mitte soovitada justiitsministeeriumil Clintonile süüdistust esitada.
Trump vallandas Comey 2017. aasta mais FBI juurdluse tõttu oma kampaania ja Venemaa võimaliku kokkumängu suhtes. Otsus vallandas sündmusteahela, mis viis eriprokurör Robert Muelleri ametissemääramiseni.
Mueller uurib Trumpi kampaaniameeskonna ja Venemaa võimalikku kokkumängu ja seda, kas Trump takistas Comeyt vallandades õigusemõistmist.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)