/nginx/o/2018/06/15/7902028t1h3898.jpg)
USA kaitseministeerium teatas pärast Venemaa ähvardust, et Ühendriikide vägede suurendamine Norras ei jää tagajärgedeta, et Moskval pole põhjust selle pärast muretseda.
Pentagon: Moskva ei pea ähvardama USA Norra sõdureid (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Norra ja liitlaste väed harjutavad Norra territooriumi kaitsmist ja ei kujuta Venemaale mingit ohtu,» ütles Pentagoni pressiesindaja Eric Pahon.
USA vägede kohalolek on kooskõlas Norra poliitikaga võõrvägede riigis viibimisest, sõnas ta.
Pahoni sõnul see poliitika ei takista liitlaste õppusi ja väljaõpet Norras.
Norra valitsus teatas teisipäeval, et palub Washingtonil kahekordistada riigis viibivate USA sõdurite arvu ja viia nad pisut lähemale Vene piirile.
Venemaa vastus
USA sõjaväelaste hulga suurendamine Norras tekitab Venemaal tõsist muret, see on ebasõbralik samm, mis toob kaasa tagajärjed, öeldi Venemaa Oslo saatkonnast.
«Oleme mitu korda kommenteerinud välismaise sõjalise kohaloleku suurendamist Norras. Olukord ei ole muutunud: olgu Værnes Kesk-Norras, Rygge Lõuna-Norras või Setermoen Põhja-Norras - sellised sammud tekitavad meis tõsist muret,» seisis saatkonna Facebooki-kommetaaris, kus rõhutati, et taolised sammud on vastuolus Norra 1949. aasta otsusega mitte pakkuda baase välisvägedele, kuni Norrat ei rünnata või ole rünnakuohus.
«Need muudavad Norra mitte päris ennustatavaks ja kasvatavad pingeid, õhutades võidurelvastumist ja õõnestavad Põhja-Euroopa stabiilsust. Hindame seda sammu üheselt ebasõbralikuks ja see ei jää tagajärgedeta,» rõhutas saatkond.
Kommentaaris märgitakse, et kontingendi roteerumine, mitte alalisus «ei tohi ajada eksitusse - isikud vahetuvad, kuid kohalolek püsib muutumatult (nii toimib iga alaline sõjaväebaas või näiteks saatkond)».
«Sõjaväelased harjutavad kogu riigi alal, sealhulgas põhjas. Pole välistatud suunamine ka teistesse piirkonna riikidesse, muu hulgas blokivälistesse,» rõhutas saatkond.
Norra sovib paremat kokkuleppet
Norra keskosas Værnes viibib alates 2017. aastast Venemaa häälekast vastuseisust hoolimata rotatsiooni korras 330 Ühendriikide merejalaväelast.
Oslo teatas, et tahab suurendada nende arvu 700-le ja viia nad põhja poole Setermoeni, mis asub Vene piirist 420 kilomeetri kaugusel. Lisaks soovib valitsus, et USA-ga sõlmitud kokkulepe vägede Norras viibimise kohta kuuluks uuendamisele viie aasta tagant praeguse iga kuue kuu asemel.
Norra andis enne 1949. aastal NATO asutajaliikmeks saamist lubaduse mitte lubada enda territooriumile alaliselt teiste riikide vägesid, välja arvatud juhtudel, kui riiki ähvardab rünnak.
Oslo peab enda hinnangul sellest jätkuvalt kinni, sest USA väed viibivad riigis rotatsiooni korras.