USA hoiab kinni 1400 migrandilast vanas kaubanduskeskuses

Casa Padre migratsioonikeskus.

FOTO: Handout / Reuters / Scanpix

USA valitsus eraldab piiril migrantide lapsed oma vanematest. Tuhanded lapsed suletakse nädalateks kinnipidamiskeskustesse. Need asutused ei ole selleks ehitatud majades ega valmis vastu võtma nii palju lapsi.

Migratsioon on üks Trumpi administratsiooni põhiküsimusi. Valimiskampaanias lubas presidendikandidaat korduvalt, et ebaseadusliku immigratsiooni tõkestamiseks ehitab ta Mehhiko-USA piirile müüri. Samuti tahab USA administratsioon, et asüülitaotluste menetlemisel ja politsei ning migratsiooniamentike koostöös poleks nii palju möödahiilimisvõimalusi.

Eelmisel kuul võttis Trump vastu uue kava, mille järgi eraldatakse piirile jõunud lapsed oma vanematest. Karmima immigratsioonipoliitika pooldajad argumenteerivad, et migrantide laste kinni pidamine on tõrjevahendiks immgiratsiooni suurenemisele.

Kolmapäevase seisuga hoitakse USAs kinni 11 351 migrandilast rohkem kui 100 varjupaigas üle 17 osariigi. Peaaegu kõik on Kesk-Ameerikast või Mehhikost, kust nad põgenevad vaesuse ja jõuguvägivalla eest. Nendes riikides on ühed maailma kõige suuremad mõrvatasemed.

Justiitsminister: «Seaduslikud protsessid on iseeneslikult head ning kaitsevad nõrku ja seaduskuulelikke.»

Walmart moondus Casa Padre keskuseks

Üks selliseid kinnipidamiskeskusi on Texases endises Walmarti kaubamajas Mehhiko piiri lähedal. See on suurim laste kinnipidamiskeskus USAs. Üle 23 000 ruutmeetri suuruses toorikis kunagisest keskusest hoitakse kinni 1469 poissi 10 kuni 17 eluaasta vahel.

Hädaabinõuna on neile organiseeritud 313 magamisruumi. Ruumideks saab neid nimetada tingimisi, sest neil puuduvad uksed või laed. Lapsed pole küll palja taeva all, aga katusealuseni on neil tükk tühja maad pea kohal. Need magamisruumid on mõeldud neljale isikule, kuid kinnipeetute arvu hüppe tõttu viimaste nädalate jooksul on igasse ruumi mahutatud veel üks voodi. 

Puhkus ja õppetöö käivad käsikäes.

FOTO: HANDOUT / REUTERS

Küpsetatud kana või võileibade saamiseks võtavad lapsed üksteise järel ritta, pea kohal seinal presidentide pildid. Üks neist kujutab Donald Trumpi, kõrval hispaaniakeelne tsitaat: «Mõnikord leiad sa lahingu kaotamisega uue tee sõja võitmiseks.»

3. juunil üritas asutusse siseneda Oregoni senaator Jeff Merkley, kes ei saanud selleks luba. Merkley soovis kontrollida elamistingimusi, kuhu on paigutatud varjupaigalapsed. Need lapsed kas saabusid USAsse ilma täisealise saatjata või eraldati nad vanematest piiril. 

Trump annab elujuhiseid.

FOTO: HANDOUT / REUTERS

Klassiruumid ja mängutoad

Tohutu varjupaik tundub kui laohoone: lärmakas, kuid organiseeritud. Töötajaskond juhatab poisse mööda maja ringi. Puhketubades on võimalik vaadata telekast jalgpalli, osaleda treeningutel või mängida piljardit ja lauajalgpalli. Teised on samal ajal klassiruumides. Ülekoormatuse tõttu õpetatakse poisse kahes vahetuses, kas kell kuus hommikul või pärastlõunal.

Suure osa päevast on lapsed suletud siseruumidesse. Keskusest välja on neil võimalik minna üheks tunniks kehalise kasvatuse ajal või teiseks, kui nad saavad mängida korvpalli või jalgpalli kaubamaja kõrval asuvatel mänguplatsidel. Keskusesse on üles pandud telefonid, et lastel oleks võimalik oma perekondadele helistada.

Ühine söögiruum.

FOTO: HANDOUT / REUTERS

Küll aga ei pruugi see olla võimalik teiselt poolt, sest immigratsiooniameti poolt kinni hoitavatel vanematel ei ole alati võimalust telefoniühenduseks. Keskmiselt on lapsed Casa Padre keskuses 49 päeva, enne kui nad saavad ühineda sugulastega või saadetakse riigist välja. See on seitse päeva vähem kui teistes samatüübilistes keskustes. 

Eile õigustas USA justiitsminister Jeff Sessions administratsiooni nulltolerantsi poliitikat piiblisõnadega. Ta ütles, et migrandid on ise süüdi, et nad piiril lastest lahutatakse. «Inimesed, kes rikuvad seadust, peavad alluma kohtumõistmisele. Ma tsiteerin teile apostel Pauluse selget ja tarka käsku, et inimesed poeavad alluma valitsuse seadustele, sest Jumal on niimoodi seadnud korra hoidmiseks. Seaduslikud protsessid on iseeneslikult head ning kaitsevad nõrku ja seaduskuulelikke.»

Tagasi üles
Back