Soome lahes roostetavad lõhkekehad ohustavad tõsiselt keskkonda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Meremiini lõhkamine.
Meremiini lõhkamine. Foto: Toomas Huik / PM/SCANPIX BALTICS

Soome keskkonnainstituudi (Syke) hinnangul ohustavad Soome lahes olevad lõhkekehad järjest rohkem vee-elukaid ja keskkonda üldiselt.

Instituut loodab Euroopa Liidu poolt rahastatud programmi abil kaardistada terve Soome lahe, et aidata probleemi lahendada.

Juuni alguses suudeti Soomes miinitõrjeoperatsiooni käigus merest kõrvaldada umbes 90 lõhkekeha. Sellega puhastati teed Nord Stream 2 gaasijuhtme tarbeks. Mais toimunud Balti riikide ühisoperatsioon Open Spirit aitas Eesti ranniku lähistelt leida samuti 90 lõhkekeha.

Siiski moodustavad alla 200 leitud lõhkekeha ülimalt väikese osa nende koguarvust. Syke programmijuhi Anu Lastumäki  sõnul on Soome lahes kokku kuni 60 000 lõhkekeha, mille hulgas ei tohiks õnneks olla ühtegi keemiarelva.

Aastakümnete jooksul Läänemeres roostetanud lõhkekehades sisaldub kokku hinnanguliselt 50 000 tonni kemikaale ja seega satub igal aastal Läänemerre aineid nagu trotüül ja sinepigaas.

Põhjus, miks sedavõrd suur hulk lõhkekehi merepõhjas on, jääb Teise maailmasõja järgsetesse aastatesse. 1945. aasta Potsdami konverentsil leppisid liitlasriigid kokku, et vabanevad 300 000 tonnist lõhkekehadest ja lahingmoonast, muu hulgas ebaseaduslikust sinepigaasist. Lepiti kokku, et lõhkekehad heidetakse ookeanidesse.

2012. aasta teadusartikli kohaselt tuli aga välja, et lõhkekehi ei viidud  isegi ettenähtud kohtadesse, et need vette visata. Selle asemel, et viia lõhkekehad kohta, kus on sügavust vähemalt üks kilomeeter, heideti need Läänemere madalasse vette, vaid mõnekümne meetri sügavusele.

Syke sõnul on Läänemerd vaja veel palju uurida. Kuni uut informatsiooni pole, siis võivad Syke ja teised organisatsioonid lõhkekehade asukohta küll teada, aga neil puudub teave nende seisukorra ja ka võimalike mõjude kohta.

«Trotüül laguneb komponentideks, mis on ohtlikud,» ütles Lastumäki, kelle sõnul üritatakse mõista seda, kuidas need kemikaalid mere-elukaid mõjutavad.  

Tagasi üles