Makedoonia valitsus esitas nimeleppe ratifitseerimiseks parlamendile

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeva õhtul avaldasid inimesed Skopjes Kreekaga sõlmitud nimekokkulepe vastu meelt.
Pühapäeva õhtul avaldasid inimesed Skopjes Kreekaga sõlmitud nimekokkulepe vastu meelt. Foto: STR/AFP/Scanpix

Makedoonia valitsus esitas täna Kreekaga sõlmitud nimeleppe parlamendile, alustades ratifitseerimisprotsessi, mis võib Makedoonia ümbernimetamisega Põhja-Makedoonia Vabariigiks viia 27 aastat kestnud nimetüli lahendamiseni.

Makedoonia valitsuse pressiesindaja Mile Bosnjakovski ütles, et valitsus kiitis kokkulepe heaks ja saatis selle ametlikult ratifitseerimiseks edasi parlamendile. Pole teada, millal parlament lepet arutama hakkab.

Esialgse kokkuleppe, mille elluviimine võtab kuid ja mis seisab silmitsi mitme takistusega, allkirjastasid pühapäeval kahe riigi piiril Prespa järve äärses kalurikülas Kreeka välisminister Nikos Kotzias ja Makedoonia välisminister Nikola Dimitrov.

Kohal viibisid ka peaministrid Alexis Tsipras ja Zoran Zaev, ÜRO peasekretäri abi poliitikaküsimustes Rosemary DiCarlo, ÜRO läbirääkija Matthew Nimetz, Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini ja Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Johannes Hahn.

Nimetüli sai alguse Makedoonia iseseisvumise järel 1991. aastal, kuid selle juured ulatuvad sajandite taha.

Ateena väitel kätkeb nimi, mille endise Jugoslaavia osa endale iseseisvumise järel võttis, territoriaalnõuet Kreeka põhjaosas asuvale samanimelisele piirkonnale. Kreeka vastuseisu tõttu liitus Makedoonia 1993. aastal ÜROga nime all Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (FYROM), mida ta kannab tänini.

Leppele võib saatuslikuks saada mõlema riigi sisepoliitiline olukord, sest Ateena tahab, et nimemuutus kajastuks ka Makedoonia põhiseaduses, kus see peaks olema sätestatud ühesugusena nii riigis endas kui väljaspool kasutamiseks.

Sotsiaaldemokraatidel, kes Makedoonia valitsust juhivad, ei ole aga põhiseaduse muutmiseks vajalikku parlamendienamust ning president Gjorge Ivanov on lubanud nimelepet mitte allkirjastada.

Protsessi tõi otsustava pöörde Zaevi ametisseastumine 2017. aastal, sest ta vahetas välja rahvuslasest peaministri Nikola Gruevski. Zaev on lubanud korraldada nimeleppe üle referendumi. Kui makedoonlased peaksid lepet toetama, peab parlament kiitma heaks põhiseadusmuudatuse, millega nimetatakse riik ametlikult ümber Põhja-Makedoonia Vabariigiks.

Kui Makedoonia-sisene protsess kulgeb ladusalt, hääletab seejärel leppe üle Kreeka parlament, kus on leppele laialdane vastuseis.

Nimekokkuleppe vastu protestijad üritasid ööl vastu esmaspäeva tungida Makedoonia parlamenti, kokkupõrgetes sai võimude teatel viga seitse politseinikku, 25 meeleavaldajat peeti kinni.

Meeleavaldused toimusid ka piiri Kreeka poolel, politsei teatel sai kokkupõrgetes vigastada 12 inimest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles