Tallinna staabielement ületas NATO ootusi (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Leetu eelpaigutatud pataljoni juhtriigi Saksamaa sõdur möödumas nende lahingumasinatest Šeštokai raudteejaamas. Poolast Kaunaseni kulgev lõik, millele jääb ka Šeštokai, on praeguse seisuga ainus Euroopa laiusega raudteejupp Baltimaades.
Leetu eelpaigutatud pataljoni juhtriigi Saksamaa sõdur möödumas nende lahingumasinatest Šeštokai raudteejaamas. Poolast Kaunaseni kulgev lõik, millele jääb ka Šeštokai, on praeguse seisuga ainus Euroopa laiusega raudteejupp Baltimaades. Foto: INTS KALNINS/REUTERS/Scanpix

Jõudes 2015. aasta sügisel Tallinna, oli Briti kolonelleitnant Mark Attrill täpselt teine Eestis just tööd alustanud NATO staabielementi saabunud liitlasohvitser. Ta tuli siia otse kuueaastaselt teenistuselt Norras, samuti alliansi staabis, samuti Venemaaga piirnevast ja idaohtu teravalt tunnetavast liitlasriigist.

Briti ohvitser pidi juba Norras tundma õppima nii Eesti kaitseväelasi kui siinset maastikku: «NATO toimib nii, et NATO riikide puhul tuleb õppustel tarvitada reaalset infot nende maade kohta. Ei tohi infot – linnade nimesid, raudteeühendusi – välja mõelda, vaid tuleb kasutada täpset infot, et asjad töötaksid efektiivselt.»

Tagasi üles