Rumeenia kohus mõistis võimupartei juhi kolmeks aastaks vangi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Liviu Dragnea.
Liviu Dragnea. Foto: DANIEL MIHAILESCU / AFP/SCANPIX

Kohus mõistis neljapäeval Rumeenia valitseva vasakpoolse Sotsiaaldemokraatliku Partei (PSD) esimehe Liviu Dragnea libatöökohtade skandaali tõttu kolmeks ja pooleks aastaks vangi.

Otsust on võimalik edasi kaevata, kuid kindlasti mõjutab see Dragnea positsiooni poliitikas.

Süüdistuse kohaselt sekkus Dragnea valitsusametnikuna aastatel 2008-2010 isiklikult, et hoida kaht parteiametnikku sotsiaahoolekandesüsteemi palgalehel.

Valitsusse mittekuuluvat Dragneat, kes on parlamendi alamkoja spiiker, peetakse Rumeenia sisuliseks juhiks, kuigi valitsust juhib tema erakonnakaaslasest peaminister Viorica Dăncilă.

Dragnea ei saanud PSD valimisvõidu järel 2016. aastal talle häältevõltsimise eest määratud tingimisi vanglakaristuse tõttu ise peaministriks hakata. Kolmandas kohtuasjas süüdistatakse teda EL-i toetuse väljapetmiseks dokumentide võltsimises.

9. juunil korraldas PSD meeleavalduse valitsuse toetuseks prokuröride ja kohtusüsteemi väidetavate kuritarvituste vastu. «Paralleelriigi pikk käsi või ulatuda igaüheni teist,» lausus Dragnea demonstratsioonil.

PSD juhitav valitsus püüab ametist kangutada korruptsioonitõrjebüroo (DNA) populaarset peaprokuröri Laura Codruța Kövesit, süüdistades teda riigi maine kahjustamises. Paremtsentristlik opositsioon peab selliseid samme korruptsioonivastaseid jõupingutusi õõnestavaks riigis, kus altkäemaksu andmine on endeemiline.

Kohtunikud ja prokurörid on viimastel nädalatel kurtnud nendevastase poliitilise surve suurenemise üle. Dragnea võrdles teleusutluses prokuröre koguni kommunistliku režiimi aegse salapolitseiga.

«Kohtunikud on õigusega vihased,» ütles valitsusse kriitiliselt suhtuv paremtsentristlik president Klaus Iohannis eelmisel nädalal ajakirjanikele. «Kuidas julgeb poliitik, kes on ühtlasi seadusrikkuja, ähvardada tele-eetris prokuröre?» küsis riigipea.

Rumeenia parlament võttis sel nädalal vastu mitu vastuolulist karistusseadustiku muudatust, mis on kriitikute sõnul suunatud korruptsioonivastase võitluse takistamisele ja on kasulikud Dragneale. Muudatused vähendavad nende rikkumiste arvu, mille eest isiku vahi alla saab võtta, ning kärbivad märkimisväärselt uurimise kestust.

«Sotsiaaldemokraadid tahavad kärpida kohtusüsteemi võimu ja see on väga ohtlik,» sõnas Iohannis.

Korruptsioonitõrjeameti peaprokurörina on Kövesi aidanud viimastel aastatel tuua kohtu ette mitmeid korrumpeerunud ametnikke riigis, mida peetakse Bulgaaria kõrval Euroopa Liidu korrumpeerunuimaks.

Sellega on Kövesi pälvinud välismaalt tunnustust ning tekitanud endale Rumeenias mõjuvõimsaid vaenlasi, kellest nii mõnedki on valitseva Sotsiaaldemokraatliku Partei liikmed või sellele lähedal seisvad ärimehed.

DNA juht ütles varem sel aastal, et amet uuris 2017. aastal võimude «seninägematutest rünnakutest» hoolimata rekordilise arvu korruptsioonijuhtumeid.

Tagasi üles