Nicaraguas kaks kuud kestnud valitsusvastastes rahutustes hukkunute arv on tõusnud 212ni ning viga on saanud üle 1300 inimese, teatas Ameerikatevaheline Inimõiguskomisjon (IACHR).
Nicaragua rahutussurmade arv kasvab
23. juuni 2018, 09:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nicaragua pole täitnud rahvusvahelist kohustust austada, kaitsta ja tagada inimõigused 18. aprillil alanud meeleavalduste kontekstis,» teatas IACHR pärast riigi külastamist koostatud raportis. «Vastupidi - IACHR leidis, et riiklikku vastust iseloomustasid repressioonid ning meeleavaldajate ja nende esindatud sotsiaalsete liikumiste kurjategijateks pidamine, mis päädisid raskete inimõigusrikkumistega.»
Nicaragua opositsiooni kantsiks peetav Masaya linn on president Daniel Ortegale lojaalsete jõudude ebaproportsionaalse rünnaku all, teatas päev varem kohalik inimõigusorganisatsioon.
Valitsusmeelsed jõud kasutavad linna tsiviilelanike vastu Kalašnikovi automaate ning snaiperpüsse Dragunov, ütles Nicaragua inimõigusteühingu juht Álvaro Leiva.
Valitsusmeelsed jõud kasutavad linna tsiviilelanike vastu Kalašnikovi automaate ning snaiperpüsse Dragunov, ütles Nicaragua inimõigusteühingu juht Álvaro Leiva.
Valitsus saatis Masayasse märulipolitsei ja poolsõjaväelised üksused pärast seda, kui linn kuulutas välja mässu Ortega valitsuse vastu.
Nicaragua piiskopid teatasid avalduses, et reisivad Masaya linna, et hoida ära järjekordne veresaun.
Nicaragua Majandus- ja Sotsiaalarengu Fondi (FUNIDES) hinnangul võib riik kaotada kuni 150 000 töökohta, kui praegune kriis jätkub. Esialgu sotsiaalkindlustussüsteemi kärbetest ajendatud protestid kasvasid aprillis üle laiemaks rahulolematuseks Ortega valitsusega. Meeleavaldused presidendi vastu eskaleerusid aprilli keskpaigas ning politsei reaktsioon on olnud üsna karmikäeline.
Kardinal Leopoldo Brenes ütles eile, et katoliku kirik on palunud Ortegal tuua 2021. aastaks kavandatud üldvalimised 2019. aastale, nagu aktivistid on tungivalt nõudnud.
President keeldus otsest vastust andmast, öeldes piiskoppidele, et me kordame oma varasemat valmisolekut kuulata ära kõik ettepanekud institutsionaalses ja põhiseaduslikus raamistikus.
Vasakpoolne liider on varem öelnud, et tal pole mingit kavatsust kõrvale astuda.
Praegune president tuli võimule, kui sandinistlikud sissid kukutasid 1979. aastal Somoza diktatuuri ning on sestsaadik jäänud riigis mõjuvõimsaks poliitiliseks jõuks.
Praegu on Ortegal käsil kolmas järjestikune ametiaeg, mis peaks lõppema 2022. aastal.