/nginx/o/2017/09/02/7057125t1hd405.jpg)
Prantsusmaa ja Saksamaa liidrid ütlesid pühapäeval, et on valmis mööda minema rändevastastest Euroopa Liidu liikmesmaadest, sõlmides riikidega eraldi kokkuleppeid reageerimise osas migrantidetulvale, mis on tekitanud blokis sügavaid erimeelsusi
Saksamaa ja Prantsusmaa on valmis eraldi lepeteks rände osas (4)
24. juuni 2018, 20:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brüsselis alanud rändeteemalisel tippkohtumisel osaleb 28 liikmesriigist kuusteist. Kohtumine on äärmiselt oluline Saksa liidukantslerile Angela Merkelile, kes seisab silmitsi poliitilise kriisiga ka kodumaal.
«Euroopa Ülemkogu ei paku veel kõikehõlmavat lahendust rändeprobleemile,» lausus Merkel, mööndes konsensuse puudumist EL-i liikmete seas.
«Seetõttu on vaja ka vastastikku kasulikke kahepoolseid ja kolmepoolseid kokkulepped,» lisas ta.
Ametiisikud on hoiatanud, et uus rändelaine võib anda surmahoobi EL-i ühele tähtsamale saavutusele, vabale liikumisele ühenduse riikide vahel.
Pühapäevase kohtumise eesmärk on enne neljapäevast ja reedest Ülemkogu olukorda selgust tuua.
Kuid kohtumiselt puuduvad mitmed riigid, kus on võimul immigratsioonivastased valitsused, nagu näiteks Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia.
Prantsuse president Emmanuel Macron kutsus teisi liidreid üles kasutama ära sisserände järsku langust pärast 2015. aasta tippu ning leidma lahendusi.
Korrates oma liitlase Merkeli seisukohta ärgitas ta lahendusele, mis hõlmab kas koostööd 28 liikmesmaa vahel või siis riikide vahel, kes otsustavad koos edasi minna.
Macroni sõnul on kaalul Euroopa väärtused -- inimõigused ja solidaarsus.
Kuid ta on välja vihastanud Itaalia uue, peaminister Giuseppe Conte valitsuse, kelle hinnangul pisendab Macron probleemi suurust Itaalia jaoks, kuhu Aafrikast Euroopasse pürgivad migrandid peamiselt saabuvad.
«Immigratsioonikriis Itaalias jätkub osaliselt seetõttu, et Prantsusmaa tõrjub jätkuvalt inimesi oma piirilt tagasi,» kirjutas Itaalia asepeaminister Luigi Di Maio oma Facebooki lehel, hoiatades, et Macron võib muuta Prantsusmaa Itaalia jaoks "vaenlaseks number üks".
Macroni sõnul ei kavatse Prantsusmaa kellegi õpetusi kuulata ning peamine probleem on migrantide liikumine üle piiri.
Ta kutsus üles looma suletud vastuvõtukeskusi migrantidele neis riikides, kuhu nad saabuvad, kuni nende asüülitaotlusi menetletakse. Itaalia on raevukalt selle ettepaneku vastu, öeldes, et ei soovi muutuda «kogu Euroopa põgenikelaagriks».
EL-i nõndanimetatud Dublini reeglite järgi peab migrantide varjupaigataotlusi menetlema neis riikides, kuhu nad esmalt saabuvad, mis tavaliselt on Vahemeremaad, nagu Itaalia, Kreeka ja Hispaania.
EL-i liidrid seadsid detsembris juuni viimaseks tähtajaks, mil neid reegleid uuendada ja luua alaline mehhanism asüülitaotlejate ümberjagamiseks blokis, kuid see eesmärk on osutunud saavutamatuks.