NATO tippkohtumise edu pant on madal ambitsioon

Need Marienbergis asuva Saksa Bundeswehri 371. soomusjalaväepataljoni snaiprid kuuluvad NATO väga kõrges valmisolekus olevas kiirreageerimisjõudude (VJTF) koosseisu. Alliansis töös olev nn 30-30-30-30 plaan peaks NATO kiirreageerimisjõude veelgi tugevdama. Foto: FABRIZIO BENSCH/Reuters/Scanpix

Kuigi Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi ettearvamatu stiil valmistab Brüsseli diplomaatidele muret, läheb juulikuu NATO tippkohtumine tõenäoliselt hästi lihtsalt tänu sellele, et oodatakse väikseid asju, prognoosib Bruno Lété mõttekojast German Marshall Fund.

Käivad jutud, et neil päevil valitseb NATOs üsna mürgine õhkkond.

Ma ei ütleks, et mürgine, aga on mure tippkohtumise tulemuste pärast. Et asjad perspektiivi panna, tuleb märkida, et Walesi ja Varssavi tippkohtumised olid üsna ajaloolised neil öeldu ning otsustatu osas.

Brüsseli tippkohtumine tuleb tulemuste poolest tagasihoidlikum. Pikalt otsiti, mida selle tulemusena välja pakkuda. Ei saa olla lihtsalt elluviimise tippkohtumine. Tõenäoliselt on nüüd tulemuseks nn sõjaline Schengen.

Poliitika mõttes võin otse öelda, et ilmselgelt muretsetakse Atlandi-üleste suhete pärast. Brüsselis pandi tähele, mis juhtus G7 tippkohtumisel (8.-9. juunil Kanadas Charlevoix’s, Trump keeldus kohtumise lõppdeklaratsiooni allkirjastamast – toim). Liitlased Brüsselis loodavad, et NATO tippkohtumine näitab erimeelsuste asemel Atlandi ülest ühtsust.