/nginx/o/2018/06/30/7928162t1hd9cc.jpg)
USA president Donald Trump ei välistanud reedel nõustumist Krimmi poolsaare annekteerimisega Ukrainalt, kui ta järgmisel kuul kohtub oma Vene ametivenna Vladimir Putiniga.
Trump ei välistanud nõustumist Krimmi annekteerimisega (53)
30. juuni 2018, 03:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjanike küsimusele, kas ta kaalub -- nagu on räägitud -- loobumist Washingtoni vastuseisust 2014. aasta maahõivamisele, vastas Trump: "Peab vaatama."
Trump on korduvalt öelnud, et Venemaa tuleks tagasi võtta arenenud tööstusriikide blokki G7, kust ta Krimmi annekteerimise tõttu välja heideti.
Uudisteportaal Axios kirjutas varem oma allikatele viidates, et Trump olevat G7 tippkohtumisel Kanadas öelnud, et Krimm peaks ilmselt kuuluma Venemaale, sest seal räägivad kõik vene keelt.
Trumpi keeldumine kinnitamast Ühendriikide kauaaegset vastuseisu Venemaa sekkumisele Ukrainas jahmatab liitlasi enne juulikuist NATO tippkohtumist.
Vaid mõni päev pärast lääneliitlaste kokkusaamist Brüsselis 11. juulil peaks Trump lendama Helsingisse oma esimesele kahepoolsele kohtumisele Putiniga, mis peaks aset leidma 16. juulil.
Nõustumine sellega, et Krimm ei lähe enam kunagi Ukraina kontrolli alla, oleks tohutu järeleandmine Venemaale, mis vaevleb oma tegude pärast karmide rahvusvaheliste sanktsioonide all.
2014. aasta algul langes osa Ukrainast kaosesse pärast Kiievi tänavameeleavaldusi, mis kukutasid võimult Kremli-meelse presidendi Viktor Janukovõtši.
Samal ajal hõivasid eraldusmärkideta Vene sõdurid Krimmi ning pärast rahvusvaheliselt tunnustamata referendumit liidendas Venemaa 18. märtsil Krimmi ühepoolselt Vene föderatsiooniga.
Ukraina, mis seisis silmitsi Kremli-meelse mässuga ka Donbassi piirkonnas, reageeris Lääne tugeval toetusel raevukalt oma suveräänsuse rikkumisele.
Trump kiitis hiljuti vastumeelselt heaks USA tankitõrjerakettide tarnimise Ukraina relvajõududele ning ülejäänud kõrged USA ametiisikud on kinnitanud, et sanktsioonid jäävad kehtima, kuni Moskva ei tagane.
Kuid Trump on juba ammu toetanud soojemaid suhteid Venemaaga ning Washingtonis resideeruvad Lääne diplomaadid on hakanud kartma suuri järeleandmisi Helsingis.