Tuhanded inimesed marssisid läbi Hongkongi kesklinna iga-aastasel demokraatiat nõudval suurmeeleavaldusel, mis korraldajate sõnul on langenud võimude pretsedenditu surve alla.
Pildid: Hongkongis nõudsid tuhanded inimesed demokraatiat
1. juuli 2018, 16:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peking on muutunud üha sallimatuks teisitimõtlemise ilmingute suhtes poolautonoomses Hongkongis sestsaadik, kui demokraatiameelsed massimeeleavaldused osa linnast halvasid ning viisid selleni, et ilmusid välja Hiinast iseseisvumist nõudvad aktivistid.
Hongkongis eksisteerivad Mandri-Hiinas tundmatud vabadused, sealhulgas väljendusvabadus, kuid nüüd on repressiivse Pekingi ja sellele lojaalse kohaliku valitsuse ähvarduste tõttu tärganud kartused nende vabaduste ohtusattumise pärast.
Enne tänavust marssi, mis leiab aset päeval, mil Suurbritanna linna 1997. aastal Hiinale tagastas, lükkas politsei tagasi mitmeid korraldajate välja pakutud alguspunkte.
Varasematel aastatel olid protestijad kogunenud Hongkongi Victoria pargi jalgpalliväljakutele.
Kuid alates möödunud aastast, kui linna külastas Hiina president Xi Jinping, et tähistada 20 aasta möödumist üleandmisest, on see piirkond eraldatud Pekingi-meelsete rahvakogunemiste tarvis.
«See aasta on pöördepunkt, kus valitsus on kasutanud erinevaid viise, et mobiliseerida oma võimu meeleavalduse mahasurumiseks,» ütles Sammy Ip protestiaktsiooni korraldavast Kodanike Inimõigusrindest.
Politsei hoiatas elanikke, et neid võidakse vahistada ebaseadusliku kogunemise eest, kui nad protestimarsi teekonnal sellega ühinevad, märkis Ip, nimetades seda katseks kodanikke hirmutada.
Pekingi-meelne Hongkongi ajaleht Ta Kung Pao aga nimetas meeleavaldust juunis ilmunud juhtkirjas ebaseaduslikuks.
Ipi sõnul on demokraatialiikumine mõõnas ning valitsus on sellele jahti alustanud.
Seekordne demokraatiamarss algas pargi ühes ääres olevast muruga kaetud piirkonnast ja kulmineerus valitsuse peamaja ees.
Korraldajate sõnul oli osalejaid 50 000 ehk 10 000 võrra vähem kui mullu. Politsei väitis osalejate arvuks 9800.
«Lõpp ühe partei diktatuurile! Ei Hongkongi allakäigule!» skandeerisid protestijad.
Osa kandsid linna juhi Carrie Lami maski pika Pinocchio moodi ninaga.
Paljud meeleavaldajad eirasid politsei keeldu, ühinedes marsiga poolel teel ja kõnelejad tänasid neid vahistamisriski trotsimise eest.
2014. aasta vihmavarjuliikumisest saadik on demokraatiameelseid aktiviste karistatud protestidega seotud süüdistuste alusel.
Demokraatia- ja iseseisvusmeelsed aktivistid ei saa ka kandideerida Hongkongi valimistel.
Seekordse marsiga ühinesid ka teised õigusrühmitused, sealhulgas LGBT aktivistid ja paremaid elutingimusi nõudvad protestijad.
Valitsus omalt poolt deklareeris meeleavaldusega seoses, et kaitseb põhiväärtusi, sealhulgas vabadust ja demokraatiat ning üks riik, kaks süsteemi põhimõtet ning manitses protestijaid ühe riigi põhimõtet kahtluse alla seadvate ja muude kohatute loosungite eest.
Suurim senistest 1. juuli meeleavaldustest leidis aset 2003. aastal, mil osalejaid oli pool miljonit.