Saksamaa valitsuse saatus ripub juuksekarva otsas

Sõprus läbi? Saksamaa liidukantsler Angela Merkel (vasakul) ja Horst Seehofer maailma pagulaste päevale pühendatud üritusel Berliinis. Foto: TOBIAS SCHWARZ/AFP

• Angela Merkeli ja Horst Seehoferi tüli ähvardab lõhkuda pikad sõprussuhted.
• Seehofer nõuab oluliselt karmimaid reegleid asüülitaotlejatega tegelemiseks.
• Siseminister Seehofer tegi pühapäeva hilisõhtul ettepaneku tagasiastumiseks.
• Aeg näitab, kas Seehoferi teod toovad endaga kaasa ka valitsuse kukkumise.

Pühapäeva hilisõhtul šokeeris Saksamaa siseminister Horst Seehofer erakonnakaaslasi ning teatas, et kavatseb ministrikohalt tagasi astuda ja lahkuda ka Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) juhipositsioonilt.

Pärast avaldust alguse saanud uue nõupidamise järel teatas Seehofer eilse päeva esimestel tundidel, et sooviks siiski liidukantsler Angela Merkeliga kohtuda ja asüülipoliitikat arutada.

Ühine kriisikohtumine lepiti kokku eile õhtuks. Vahetult enne tähtsat jutuajamist oli Seehofer sõjakas tujus ja sõnas Süddeutsche Zeitungile: «Mind ei vabasta ametist kantsler, kes on kantsler vaid tänu minule.» Eilne kohtumine toimus hoolimata tõigast, et Seehoferi sõnul oli nende laupäevane kohtumine ebaefektiivne, ja väidetavalt olevat siseminister eelmiste kohtumiste ajal kahel korral pomisenud: «Ma ei suuda selle naisega (Merkeliga) enam koos töötada.» Peale Merkeli ja Seehoferi kohtumise kogunesid eile hilisõhtul ka kõigi valitsuserakondade esindajad.

Tülis ollakse 63 ettepanekust koosneva Seehoferi Masterplani (suure plaani) üle, millega siseminister tahab hakata Saksamaa piirilt tagasi saatma teistes riikides registreeritud varjupaigataotlejaid või leidma Euroopa Liidu liikmetega lahendusi, millega oleks võimalik sisuliselt sama saavutada.

Merkeli sõnul suudaks ta aktseptida 62 punkti, aga ei saa nõustuda põgenike piirilt tagasi saatmisega ja soovib leida lahendust, mis töötaks terve Euroopa puhul. Merkel palus Seehoferil tülika ettepaneku välja jätta, aga siseminister keeldus.

CSU pühapäevasel kohtumisel ütles siseminister erakonnakaaslastele, et Euroopa Liidu liidrite saavutatud kokkulepe pole tõsiseltvõetav ja põgenikud tuleb piirilt tagasi saata.

Siseministri poliitiline mäng on tekitanud hämmastust – aru ei saada sellest, mida Seehofer tagasiastumisega saavutada soovib. Kui mõned usuvad, et tegu on tõsise sooviga valitsusest lahkuda ja võimalik, et ka seitse aastakümmet kestnud Kristliku-Demokraatliku Liidu (CDU) ja CSU allianss lõhkuda, siis hoopis rohkem kiputakse arvama, et tegu on tühja ähvardusega, mis on ajendatud oktoobris toimuvatest Baierimaa kohalikest valimistest.

On selge, et kuigi Merkel ja Seehofer on nugadele läinud, ei saa kantsler käituda vastutustundetult, CSUst üle sõita ja sellega pikaajalisi partnereid vihale ajada.

Seal ootab Seehoferi CSUd ees eksistentsiaalne võitlus immigratsioonivastase AfDga (Alternatiiv Saksamaale). Juba pärast eelmise aasta septembris toimunud Liidupäeva valimisi ennustasid eksperdid selleks aastaks oluliselt karmimat migratsioonipoliitikat, sest terendas arveteklaarimine kahe Baierimaa parempoolse jõu vahel.

Poliitiliseks tormiks kasvanud migratsioonitüli on tekitanud imestust. Näiteks küsis nädalalehe Der Spiegel ajakirjanik Rene Pfister, kas CSU on aru kaotanud. «Lõpuks võib valitsus kukkuda ning vana ja uhke erakond võib langeda naerualuseks... kõik see, et lahendada probleem, mida vaevu üldse probleemiks võib pidada,» viidates faktile, et sel aastal on Saksamaale saabunud varasemate aastatega võrreldes märksa vähem asüülitaotlejaid.

Kui Seehofer peaks tõesti tagasi astuma, saaks praeguse CDU/CSU ja Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) suurkoalitsiooni jaoks otsustavaks CSU reaktsioon. Seehoferi tagasiastumise korral peaks erakond siseministri kohale uue kandidaadi välja pakkuma. Selline lahendus annaks märku, et tegu oli pigem Seehoferi trikitamisega ja erakond poleks valmis esimehe otsuste järel valitsuskoalitsiooni lõhkuma.

Teise variandina on võimalik kõigi kolme CSU ministri taandumine Merkeli valitsusest, mis tähendaks koalitsiooni lagunemist ja seda, et CDU ja SPD jääks Liidupäevas napilt enamusest ilma, mis tähendaks omakorda vähemusvalitsuse moodustamist, CSU asendamist mõne teise erakonnaga või erakorralisi valimisi.

Selline stsenaarium tundub aga ebatõenäoline. Tavapäraselt Seehoferist migratsiooni suhtes isegi konservatiivsemate vaadetega Baierimaa peaminister Markus Söder (CSU) rõhutas eile soovi lahenduseni jõuda. «Üks on selge: valitsuse stabiilsus pole meie jaoks löögi all,» rahustas Söder ja kinnitas CSU plaani valitsusse jääda.

Baierimaa liidri sõnul oli ta üllatunud, et Seehofer tegi ettepaneku tagasi astuda. Söderi sõnavõtust võis välja lugeda, et stabiilse valitsuse nimel ollakse valmis Seehoferi toetamisest isegi loobuma. CSU eksjuht Erwin Huber avaldas eile õhtul arvamust, et siseministri tagasiastumine on vältimatu.

CSU poliitik Hans-Peter Friedrich ütles aga Reutersile, et kuna Merkel on tagasi lükanud Seehoferi tehtud kompromissettepanekuid, näitab see, et kantsleril oleks ilmselt hea meel näha Seehoferit valitsusest lahkumas. Samas on selge, et kuigi Merkel ja Seehofer on nugadele läinud, ei saa kantsler käituda vastutustundetult, CSUst üle sõita ja sellega pikaajalisi partnereid vihale ajada. Selleks leidsidki eile aset pingelised läbirääkimised, eesmärk valitsuskoalitsiooni päästmine.

Seda, et Seehofer vastuvoolu ujub, kinnitas ka eile avaldatud Forsa RTL/NTV uuring, mille kohaselt arvab 67 protsenti vastanutest, et CSU ja Seehofer käituvad vastutustundetult. 69 protsenti vastanutest sooviks näha Euroopa ühist lahendust, mida Merkel toetab.

Küsitluse järgi pole siseminister suutnud enda selja taha koondada isegi CSU valijaid, kellest 49 protsenti kaldub vaidluses Merkeli poole ja 48 protsenti toetab Seehoferit.

Migratsioonitüli tähendab, et Merkeli neljas kabinet jätkab künklikul teel. Tasub meenutada, et alles märtsis õnnestus pärast viis kuud kestnud sõitu Ameerika mägedel viimaks valitsus moodustada.

Toonaste kõneluste käigus põrkusid vasaktsentristliku SPD ja peamiselt CSU arusaamad. Üheks suurimaks tüliõunaks oli just migratsioon ning migrandiperekondade taasühinemine Saksamaal. Siis tuli Merkelil olla lepitaja CSU ja SPD vahel, nüüd on toonasest lepitavast kantslerist saanud tüli osaline.

Eile avaldasid tekkinud olukorra kohta arvamust ka valitsuspartneri SPD juht Andrea Nahles, kelle sõnul ei saa asjad niimoodi jätkuda ja CSU-l on käsil ohtlik egotripp.

Egiptus ei taha migrantide vastuvõtukeskust

Egiptus teatas, et ei kavatse Euroopa Liidu riikide palvel oma territooriumile migrantide vastuvõtukeskusi luua.
Euroopa Liidu liidrid nõustusid eelmisel nädalal Brüsselis, et püüavad asüülitaotlejatele Lähis-Idas ja Aafrikas asuvatesse partnerriikidesse vastuvõtukeskusi rajada, aga plaan on partnerite seas seni ebapopulaarseks osutunud. Egiptuse esindajatekoja spiiker Ali Abdel Aal ütles Saksamaa väljaandele Welt am Sonntag, et Euroopa Liidu vastuvõtukeskused Egiptuses rikuksid riigi põhiseadust.
Tema sõnul on Egiptuses juba praegu umbes 10 miljonit põgenikku Süüriast, Iraagist, Jeemenist, Palestiinast, Sudaanist ja Somaaliast ning kõigile neile pakutakse tasuta tervishoidu ja haridust. Vastuvõtukeskuste ehitamisest on keeldunud ka Albaania, Maroko, Tuneesia ja Alžeeria.
Saksamaa kantsler Angela Merkel hoiatas eelmisel nädalal, et võitlus migratsiooni üle võib otsustada Euroopa Liidu tuleviku. Euroopa liidrid jõudsid eelmisel reedel kokkuleppele, mille kohaselt üritatakse sisserännet aeglustada ning pidurdada asüülitaotlejate liikumist eri riikide vahel. DW/PM