/nginx/o/2018/07/03/7933206t1h8a1e.jpg)
USA president Donald Trump kohtub Venemaa riigipea Vladimir Putiniga Helsingis üksi. See teade on muutnud Euroopa murelikuks, sest puudub igasugune ülevaade sellest, milliseid järeleandmisi Trump on valmis Putinile tegema, kirjutab väljaanne The Times.
/nginx/o/2018/07/03/7933213t1h4cbd.jpg)
USA rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton teatas, et 16. juulil toimub eraviisiline kohtumine, kus on ruumis vaid Trump ja Putin. Boltoni sõnul otsib Trump Putini abi, et Iraan Süüria lahinguväljalt eemaldada.
Kuuldused Trumpi ja Putini eraviisilisest kohtumisest muutsid Euroopa liitlased murelikuks veel enne, kui see kinnitust sai. Kardetakse seda, millised lubadused Putin Trumpilt välja suudaks meelitada. Hirmude hulgas on näiteks Krimmi annekteerimise tunnistamine Trumpi poolt või lubadus viia Saksamaal teenivad USA sõdurid tagasi koju.
Eraviisilisel kohtumisel Trumpi ja Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-uni vahel šokeeris Trump Jaapanit ja Lõuna-Koread, sest lubas Kimile USA ja Lõuna-Korea ühisõppuste lõpetamist. Sellist varianti Trump varasemalt oma julgeolekunõunikega ei arutanud.
Teade omavahelisest kohtumisest on tagajalgadele ajanud ka Trumpi taustajõud. «Keegi ei tea, mida Trump Putiniga kahekesi ühes ruumis viibides teeb,» ütles üks ametnik CBSile.
Trumpi ja Putini kohtumine leiab aset vaid mõni päev pärast NATO tippkohtumist Brüsselis. Eeldatakse, et USA president nõuab seal liitlastelt kaitsekulutuste suurendamist. Praeguseks hetkeks on suhtlus alliansi sees niigi väga pingeline, sest käimas on tüli kaubanduse üle ja Trump on Euroopa Liitu korduvalt kritiseerinud.
Väidetavalt on Trump andnud kaubandusega tegelevatele ametnikele ülesandeks eelnõu koostamise, mille abil oleks USA-l võimalik hüljata oma kohustused Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ees. Trump sõnas eile: «WTO on Ühendriike väga halvasti kohelnud ja ma loodan, et nad muudavad oma meetodeid.» Ta ei öelnud küll, et USA organisatsioonist lahkumist plaanib, aga hoiatas, et kui Ühendriike paremini ei kohelda, siis võetakse midagi ette.
Eelmisel nädalal selgus, et Trump olevat julgustanud Prantsusmaa president Emmanuel Macroni Euroopa Liidust lahkuma. Vastutasuks pakkus Trump Macronile paremat kaubanduslepet.
Euroopa liidrite hinnangul annab Trump lääneriikide alliansside halvustamise abil ohjad Putini kätte. Euroopa Parlamendi liberaalide liider Guy Verhofstadt säutsus eile suhtlusvõrgustikus Twitter: «On raske ette kujutada, kuidas president Trump saaks taga ajada veelgi venemeelsemat välispoliitikat.»
Samas on ka USA kaitseminister James Mattis oma Ühendkuningriigi ametivenda Gavin Williamsoni hoiatanud, et USA ja Ühendkuningriigi erisuhted on ohus, kui britid kaitsekulutusi ei suurenda.
/nginx/o/2018/07/03/7933215t1h9447.jpg)
Norra endine välisminister paljastas, et ka tema valitsus sai Trumpilt ähvardava sisuga kirja, kus nõuti kaitsekulutuste suurendamist. «Trump tegi kirjas selgeks, kui haavatavad me oleme,» lausus Knut Vollebaek Norra meedia vahendusel. Tema sõnul oli kirjal selline alatoon, et kui Norra USA poolt esitatud nõudmisi ei täida, siis pole ka võimaliku kriisi korral USA toetus kindel.
Süürias on Venemaa võidelnud diktaator Bashar al-Assadi ja tema Iraani liitlaste poolel. USA-l on Süürias 2000 sõdurit, kelle eesmärgiks on võitlus terrorirühmitusega Islamiriik (ISIS). Trump sooviks väed koju tuua, aga Mattis on sellele vastu ning on seni suutnud Trumpi veenda. USA vägede kojusõitu sooviks ka Venemaa, kes saaks sellisel juhul Lähis-Idas olukorda dikteerida.