NATO tippkohtumise parim uudis puudutab ilmselt Makedooniat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Briti sõjatehnika Paldiski sadamas eelmise aasta varakevadel.
Briti sõjatehnika Paldiski sadamas eelmise aasta varakevadel. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Tuleva nädala kolmapäeval-neljapäeval peetava NATO tippkohtumise üks paremaid uudiseid võib olla liitumiskutse kümme aastat tagasi nimetüli pärast alliansi ukse taha jäetud Makedooniale, selgub intervjuust Eestit NATO juures esindava suursaadiku Kyllike Sillaste-Ellinguga.

Sõjaline mobiilsus on teema, millest räägitakse praegu nii ELis kui ka NATOs. Mis osa sellest langeb ühe ja mis teise tööpõllule?

Paljud asjad, mis puudutavad bürokraatiat, piiriületust, lubade saamist ja taotlemist – on ELi valdkonnad. Ja ka infrastruktuuriga seotu: NATO ju ei ehita. Tegelikult ka EL ei ehita, aga tal on teatud vahendid ja üleeuroopalised transpordiplaanid, mis suunavad ja toetavad liikmesriike nende transpordi- ja infrastruktuuriprojektides. Lõppkokkuvõttes lasub sõjalises mobiilsuses põhivastutus ikkagi riikidel endil.

Praegu selle teemaga tegeldakse, isegi ELi ülemkogul (möödunud nädalal – toim) arutati ja nüüd NATO tippkohtumisel arutatakse. Kindlasti on oluline need protseduurid ja teemad läbi rääkida, aga riigid on need, kes peavad hakkama neid ellu viima – oma reegleid muutma, sildu ja teid ehitama jne.

Tagasi üles